TLÜ blogi

Liis Soon – 50 aastat Tallinna Ülikoolis

Septembris tähistab oma 50. tööjuubelit Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu raamatukogu hoidja Liis Soon.

Pilt - Liis Soon

Teil täitus septembris 50 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas te ülikooli tööle sattusite?

Pärast keskkooli lõpetamist 1972. aastal asusin tööle Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori laborandina. Olin kooli ajal paaril suvel töötanud Tallinna Linnamuuseumi arheoloogilistel kaevamistel Saha-Lool, ja muuseumi arheoloog Kaupo Deemant teadis, et arheoloogia ja etnograafia sektoris oli töökoht vabanenud ning soovitas mul proovida. Nii ma tegingi ja sattusin suurepärasesse kollektiivi, kus noor verisulis kolleeg soojalt ja sõbralikult omaks võeti.

Viiekümne aasta jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on teie arvates Tallinna Ülikool muutunud? Millist juhtimist ülikool hetkel rohkem vajab?

Lihtsam oleks öelda, mis samaks on jäänud – ilmselt ainult Terra maja. Ülikooli profiil on märkimisväärselt laienenud, kahju ainult, et õpetajahariduse osakaal oluliselt vähenenud on. Aga see on ilmselt tingitud pigem haridussüsteemi laiematest probleemidest, mis on vähendanud õpetajakandidaatide hulka.

Mis on sellest viimasest viiekümnest aastast teile kõige eredamalt meelde jäänud?

Võib-olla ehk Eesti arheoloogia ekspositsiooni valmimine Rüütli (toona Rataskaevu) tänaval arheoloogiakeskuse kompleksis.
 

Kuidas te lõõgastute? Suvi on nüüd läbi saanud ja töörütm on taas täies hoos – kuidas te puhkust planeerite nii, et tagasi tööle tulles ei oleks töölaud uppumise äärel?

Raamatukoguhoidja töö on juba kord niisugune madala stressitasemega – kui raamatukogu on kinni, siis on ta kinni, ja tööd juurde ei ladestu. Muidugi on kasuks, kui kõik lahtised otsad enne puhkusele minekut ära koristada“.