Linda Helene Sillat: Kui lasteaiast ülikooli tööle tulin, arvasin sinisilmselt, et ülikoolis on mul väiksem vastutus

Linda Helene Sillat, õpitehnoloogiate dotsent, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut

Käisin aeg-ajalt lasteaias õpetajaabina tööl juba siis, kui olin 14. See oli tänu mu lasteaiaõpetajast emale.  
Ülikooli astumisel teadsin üsna kindlalt, et mulle võiks sobida hariduse valdkond. Kaalusin õppida inglise keele õpetajaks, kuid see asendus kiirelt sooviga õppida alusharidust. Õppimisega paralleelselt läksin täiskohaga lasteaeda tööle. See sobis mulle väga. Töötasin õpetajana neli aastat. 

Lasteaiatöö on ennekõike seotud väga suure missioonitundega. Arvan, et ma ei oleks kunagi kannapööret teinud, kui magistriõpingute ajal poleks juhendaja pakkunud mulle ülikoolis väikese koormusega tööd. Töötasingi üle poole aasta täiskohaga õpetajana, poole kohaga ülikoolis ja lõpetasin magistrantuuri. Siis panin tähele, et mu rühma 4–5-aastased lapsed andsid mulle märku, et mul pole enam piisavalt kannatust, et mängida. Ma ei salga – see murdis mu südame. Sain aru, et pean tegema valiku, kas olen lasteaias või ülikoolis. 

Õppejõududega rääkides sain julgustust, et võiksin pärast magistrantuuri otse doktorantuuri minna. See oligi üks keerulisemaid otsuseid. 2017. aasta kevad oli mul Mardi lasteaias õpetajana viimane. Olin 24. Jäin lasteaiaga endiselt seotuks, sest jätkasin seal haridustehnoloogi tööd ja andsin edasi robootikaringi. Arvan, et kui seda sidet ei oleks rühma lastega ja lasteaiaga säilinud, poleks ma suutnud ära tulla. Lastega töötamine sobib mulle. 

Kui lasteaiast ülikooli tööle tulin, arvasin sinisilmselt, et ülikoolis on mul väiksem vastutus. Lasteaias on ikkagi 24 väikest last, kes on väga mõjutatavad, neid tuleb hoida ja kaitsta. Mõtlesin, et ülikoolis pean vastutama vaid iseenda ja oma tegude eest. Tegelikult on vastutus ülikoolis õppejõuna palju suurem ja raskem. Need sõnumid ja mõtted, mida kannan, mõjutavad hoopis rohkemaid inimesi. Minu teadustulemused või see, kuidas ma õpetan tulevasi õpetajaid, kandub õpperuumist väga kaugele, sest tulevased õpetajad lähevad nende teadmistega laste ette. See mõte tekitab aukartust.   

Üks põhjus, miks otsustasin ülikooli õpetama tulla, on see, et avastasin ise alushariduse tudengina taas õppimisrõõmu. Tahtsin seda tunnet teistelegi edasi anda. Keskkooli ajal olin pidevalt piiri peal, et koolis püsida – matemaatika oli mulle raske, ka tehnoloogia oli kauge ja võõras. Mind üllatab siiani, et lõpetasin keskkooli ja pääsesin ülikooli. Kartsin, et ma ei saa sisse, sest mu eksamitulemused polnud head. Bakalaureuseõppe lõpetasin seevastu lausa kiitusega. Sealt sain ka julguse mõelda, et ehk annab magistriõpe sama elamuse. 

Praeguseks olen täiskohaga lasteaiatööst eemal olnud kaheksa aastat ja kaalun osaliselt tagasi minna. Tunnen, et hakkan teadlase ja õppejõuna muutuma liiga teoreetiliseks. Mul on vaja olla lastega koos ja teha nendega erinevaid asju nende loomulikus keskkonnas, et tajuda nende vajadusi. Aeg-ajalt käivad lasteaiad mul ülikoolis külas, aga see pole päris see.

Tööst lasteaias on mulle väga palju kasu olnud. Lastega töötamine on aidanud mul inimeseks olemisest paremini aru saada. Üks lasteaiarühm toimib samamoodi nagu meeskond ülikoolis. Inimestel on nii väikese kui ka suurena samasugused baasvajadused – nad tahavad kuhugi kuuluda, olla tunnustatud ja end realiseerida. 

Paljud väikesed rõõmud, mis teevad laste päeva lasteaias toredaks, rõõmustavad ka täiskasvanuid, näiteks koos koogi söömine ja sünnipäeval kommi jagamine. Ilma selleta võib ülikoolis väga tõsiseks kiskuda. Mõnes kohas peabki olema tõsine, aga mitte ülemäära. 

Teadlase rõõmud:

• Mulle meeldib kõige rohkem praktiline teadus, nii et saan midagi uurida koos õpetajatega, kes tegelevad selle teemaga iga päev ja saavad mu töö tulemusi kohe rakendada. See läheb mulle väga korda.
• Üksi ei saa teadlane olla. Mulle meeldib, et mu töö eeldab tihedat koostööd kolleegidega. 
• Teadlase ameti sees on väga palju rolle: õpetan, pean avalikult sõna võtma ja seisukohti kujundama ning osalema eksperdirühmades. Teadlasena ühiskonnale tagasi andmine on äärmiselt tore. 

Karjäär:

• Lasteaias õpetajaabi – vabadel hetkedel alates 14. eluaastast
• Lasteaiaõpetaja – 4 aastat 
• Teadlane – 8 aastat

Haridus:
2023  Tallinna Ülikool, infoühiskonna tehnoloogiate doktor

2017  Tallinna Ülikool, haridustehnoloogia magister 

2015  Tallinna Ülikool, bakalaureusekraad alushariduses, cum laude

2012  Lasnamäe Üldgümnaasium