Marika Arderi 50. tööjuubel: „Naudin seda, et minu ümber on palju noori“

Sul täitus augustis 50 aastat Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus töötamist. Kuidas Sa raamatukokku tööle sattusid? Mis pani Sind toona just seda tööd valima?

Õppisin Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Praktikale juhtusin Teaduste Akadeemia Teaduslikku Raamatukokku, kus mulle väga meeldis ja nii sain pärast õpingute lõpetamist nimelise suunamise. Raamatukogu direktoriks oli tol ajal legendaarne Felix Kauba, kes isiklikult küsitles uusi töötajaid ja selgitas nende sobivuse. Raamatukogu oli prestiižne ja lugejaks sai ainult kõrgharidusega. Mitu Teaduste Akadeemia instituuti asus raamatukoguga samas majas, nii et lugemissaale külastas palju väärikaid teadlasi. Akadeemiku saali sisenemisel pidime tervituseks lausa püsti tõusma.

Nende aastate jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates raamatukogu muutunud?

Olen aastate jooksul töötanud vanemraamatukoguhoidja, sektorijuhataja, referendi ja pearaamatukoguhoidjana. Ühtlasi mängisin rolli ka praeguse teenindusosakonna juhataja Heli Sirotkini tööle võtmisel, kellega oleme nüüdseks juba nelikümmend viis aastat head kolleegid olnud. Raamatukogu on selle aja jooksul loomulikult palju muutunud. Kadunud on kartoteegikapid ja lugemissaalides vihikutesse konspekteerivad tudengid. Suured muutused algasid arvutite tulekuga, nüüdseks on raamatukogu saanud endale ka moodsa tehnoloogiaga digiteerimiskeskuse. Üks olulisemaid sündmusi raamatukogu ajaloos oli muidugi ülikooliga liitumine. Minu jaoks kaasnesid sellega ka uued töökohustused referendina, mis tähendas tihedat koostööd ülikooli instituutide ja õppejõududega.

Mis on möödunud aastatest Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?

Kõige toredam on ikka meenutada inimesi, kellega on koos töötatud. Meie kollektiiv on olnud kokkuhoidev ja on osatud ka meeleolukalt pidutseda – meelde on jäänud toredad naistepäeva- ja kostüümipeod. Ka töövaim on olnud läbi aastate pigem positiivne. Varem oli vaja alatasa raamatuid ringi tõsta ja selleks moodustasime inimketi. Ühel korral, kui olime taaskord kolimisega ametis, tuldi teenidsuletti üht kolleegi küsima ja küsija võis küll olla suures hämmingus, kui kuulis vastuseks, et „Tiina ei saa praegu kahjuks tulla, Tiina on keldris ketis“.

Milliste tööväliste tegevustega Sa endal sära silmis hoiad?

Mulle meeldib viibida looduses ja suvel ei taha ma merest välja tulla. Talvisel ajal otsin teatri- ja kontserdielamusi. Samuti saan alati jõudu heast seltskonnast ja maitsvast toidust.

Mis mõtted või tunded Sa endaga suvepuhkuselt uude õppeaastasse kaasa võtsid?

Pärast suve on alati midagi uut. Seekord tulin paraku puhkuselt tagasi teadmisega, et töökohustusi on sellest õppeaastast lisandunud ja kolleege vähemaks jäänud.

Mis on Sind raamatukogus kõik need aastad hoidnud? Mis teeb Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust Sinu arvates atraktiivse tööandja?

Mind seob kindlasti kool, kus õppisin ja ikka inimesed, kellega koos on oldud. Mulle meeldib suhelda ja naudin seda, et minu ümber on palju noori.