Paul Rüsse- 25 aastat Tallinna Ülikoolis

 Kuidas on Tallinna Ülikool 25 aasta jooksul muutunud?

Muutuseid on palju. Kogu linnak on pea tundmatuseni transformeerunud: on tekkinud uued hooned, aatriumid, väljakud, liftid. Aga ka meie inglise filoloogia õppekava on nüüd hoopis teistsugune: vähem kontakttunde, rohkem ülisuuri kuuepunktilisi aineid ning pole üldse valikaineid. Mul on väga kahju, et need viimased on ära kadunud. 

Mis sind ülikoolis hoidnud on?

Õpetamine noortele ent juba täiskasvanutele üliõpilastele on mulle alati meeldinud: on eriti äge näha, kuidas tudengid arenevad alates esimesest semestrist kuni viimaseni ja isegi kohandavad oma maailmavaadet ja hoiakuid tänu meie loengutele ja seminaridele. 

Milline näeb välja sinu igapäev?

Viis päeva nädalas alustan kell 8:15. Mõned kolleegid arvavad, et see on liiga vara, aga mina olen sellega juba ära harjunud. Kahjuks esimesele tunnile järgneb pikk auk ja järgmine loeng on alles kell 14, 16 või isegi 18. See ei ole kõige tõhusam lahendus, aga samas ka paratamatus, sest erialaained ja praktilised inglise keele tunnid toimuvadki väga erinevatel kellaaegadel. Kindlasti on siin tunniplaani koostajatel mõtteruumi. 

Millistest kogemustest oled kõige enam õppinud?

Vaatamata näilisele rutiinile on iga aasta erinev: uued tudengid, uued ained, uus tunniplaan. Ja iga kord pean ise õppima, kohanduma ja muutuma. Näiteks on viimastel aastatel peaaegu igas rühmas erivajadustega tudengid, mis nõuab eriti individuaalset lähenemist igas tunnis.

Kuidas saavutad töö ja eraelu tasakaalu? Milliste tööväliste tegevustega endal sära silmis hoiad?

Kuna õppetöö päevad on pikad, on mõnikord raske teha vahet töö ja vabaaja vahel: ikka loen erialast kirjandust, vaatan ingliskeelseid filme, reisin ja isegi mängin arvutimänge - see on minu jaoks kõige tõhusam lõdvestuseviis.