Tiina Hiobi lennukas teekond Tallinna Ülikoolis
Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi reklaamiteooria teenekas lektor Tiina Hiob on meiega nüüdseks külg külje kõrval töötanud juba 30 aastat. Selle olulise verstaposti täitumise puhul vaatab ta möödunud aastatele tagasi ning jagab oma pikaajalisele kogemusele tuginedes soovitusi uutele akadeemilistele töötajatele.
Sul täitub septembris 30 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid? Mis pani Sind toona just Tallinna Ülikooli valima?
Jäin siia ringi kuidagi kinni. Peale Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetamist pakuti võimalust jätkata kuuendal kursusel (tänaste magistriõpingute eelversioon), edasi tulid magistriõpingud, samal ajal ka juba õppejõu ametiga tutvumine ning „Reklaami ja meedia“ õppekava väljatöötamine koos tollaste kolleegidega. Olen püüdnud sellest ringist ka väljuda, kuid on põhjuseid, mis hoiavad kinni. Eelkõige ilmselt jätkuvalt huvipakkuv valdkond ning kolleegid, kellele olen tohtult tänulik. Minu teekond on olnud kolleegide poolest väga rikas...ikka kohe väga-väga rikas.
Nende aastate jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates Tallinna Ülikool muutunud? Kuhu ülikool Sinu arvates suundub ja mida võiks veel saavutada?
Kunagine õhinapõhisus on asendunud küpsema asjalikkusega. Ei saaks öelda, et ma seda ammust kiire, spontaanse ning vabameelse arenguga organisatsiooni taga ei igatse, kuid mõistan selle tänast täiskasvanulikkust ning asjakohast normatiivsust. Loodan aga, et uued visioonid, suurelt mõtlemine ning ka kohati sõge idealism meie organisatsiooni maha pole jätnud, sest huvitav peab olema!
Millised soovitused annaksid Sa uutele akadeemilistele töötajatele kaasa?
- Pole parata, lakkamatult tuleb õppida. Valmis ei olda meie majas kunagi.
- Kolleegidega tuleb koos lõunatada või kohvi juua – õpib seda, mida akadeemilised allikad ei paku.
- Kodust kaasa võetud võileib on kordades parem kui need kolmnurgad, mida meie majades osta saab.
Mis on möödunud aastatest Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?
Tehnoloogilne hüpe ja teadmine, et Zoom on aeg-ajalt abiks küll. Teisalt on ühiselt olemine ja hingamine, spontaansed mõtterännakud samas ruumis olevate üliõpilastega kordades tõhusamad!
Kuidas Sa end peale suvepuhkust uuest töörütmi viid?
Sujuvalt, sest kahjuks märkan ka suvel tööga seotut ning pead pole võimalik Nova majja lauale jätta.
Kuidas Sa ennast motiveerid ning milliste tööväliste tegevustega Sa endal sära silmis hoiad?
Töös utsitavad mind üliõpilased, kolleegid, erialastest teemadest tiine keskkond ja uued tehnoloogiad. Selles valdkonnas on arengud kiired ning põnevad. Reklaamitegevus, mis kunagi oli üsna selge ning mahtus hästi pihku, on tänaseks paisunud pea määramatuks ja keerukaks süsteemiks, mille mõtestamine ning prepareerimine pole sugugi lihtne.
Tööd kõrvale jättes – ikka kunst, muusika ja reisimine, aga ka mets, aia- ja maastikukujundus, perele toidu kasvatamine oma oskuste piires, pikad jalutuskäigud neljajalgsete ja kahejalgsete lähedastega, unistamine, vaatlemine, lihtsad rõõmud. Püüan reisida kerge pagasiga.