Tiina Tambaum: Teadustöö kõrval pakub mulle väga suurt rõõmu ka õpetamine

Tiina Tambaum, kasvatusteaduste doktor, sotsiaalgerontoloogia lektor, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž

Peale keskkooli lõpetamist oli minu unistus saada õpetajaks. See oli üks põhjus, miks läksin matemaatikat õppima. Matemaatikaõpetajana olen töötanud aga vaid kuu aega, kui asendasin Lähte keskkoolis enda matemaatikaõpetajast ema ajal, mil ta oli kopsupõletikus. Sellegipoolest on matemaatikuharidus avanud mulle mitmeid uksi. Tänu sellele sain kolme väikese lapse kõrvalt tööle IT-ettevõttesse ning see sai otsustavaks ka siis, kui kandideerisin 20 aastat tagasi Tallinna Ülikoolis teadmussiirde keskuse juhi kohale. 

Teadmussiirdega tegeledes sai alguse mu huvi teaduse vastu. Sõna „teadmussiire“ mõeldigi uudissõnana tol ajal Tallinna Ülikoolis välja. Keskuse juhina oli minu töö viia kokku teadlased ja ettevõtjad ning algatada arendusprojekte. Ühes projektis arendati välja tarkvara, mille põhikasutajate sihtgrupp oli eakam inimene. Olin testimise juures. Nii mina kui ka noored programmeerijad ei suutnud ära imestada, kui erinevalt võrreldes meiega näevad arvuti ees istuvad vanemad kasutajad seda, mis ekraanilt paistab. See hakkas mind väga huvitama.

Pärast seda kaevusin raamatukogu andmebaasidesse. Sain teada, et maailmas on vanemaealiste eripära palju uuritud, aga Eesti ei tea sellest suurt midagi. Avastasin uurija vaatenurga ja selle, mida kõike saaks teaduses ära teha! See motiveeris mind ja asusin astuma esimesi samme akadeemilise karjääri poole.

Esimene samm oli doktorantuur. Kõige rohkem huvitas mind põlvkondadevaheline õpe ja vanemaealiste digioskuste arendamine. See valdkond oli Eestis täielikult uurimata, samas korraldati projekte ja koolitusi. Nii asusin otsima rahvusvahelisi kontakte ja eksperte, kes mind aitaksid. Tänu sellele sain haridusgerontoloogias kiiresti endale tugeva aluse. 

Minu uurimissuunad pakkusid mulle nii suurt huvi, et ükski maine praktiline takistus mind ei pidurdanud. Valmistusin kannapöördeks nädalavahetustel, puhkuse ajast, igal vabal hetkel. See aeg oleks pidanud kuuluma mu lähedastele. Olin nii innustunud teadusest, et unustasin lähikondsed. Sain seda teha, sest tolleks ajaks olid mu lapsed juba piisavalt suured. 

Mul kulus väga kaua aega, enne kui mul tekkis teadlasena mingigi enesekindlus, vaatamata sellele, et tegin projekte algusest peale iseseisvalt. Saabusin teadusmaailma keskealisena ja see kõik oli mulle uus. Enesekindlus hakkas kasvama siis, kui minult oli vastu võetud juba kolmas ja neljas teadusartikkel. Retsensentide heakskiit oli mulle oluline näitaja, et olen õigel teel. See võttis aega kümme aastat. 

Teadlasena tahan teha arendusuuringuid ja töötada välja vahendeid praktikutele. Mulle on oluline, et saaksin pakkuda ühiskonnale testitud ja toimivaid töövahendeid. See huvitab mind teadlasena kõige rohkem. Väga sageli juhtub see, et praktikud viivad ellu ideid, mida pole uuritud ega testitud. Kõlavad ideed, mis tunduvad toimivat, võivad teha väga palju halba. Näiteks kui lasteaialapsed tuuakse hooldekodusse esinema, siis see ei ühenda põlvkondi, vaid hoopis suurendab lõhet. 

Teaduslikult on tõestatud, et kui eri põlvkondadest inimesi ei panda koos tegutsema niimoodi, et selles tegevuses on võimalik näha üksteise sarnasusi ja teineteist tundma õppida, siis vanuselised stereotüübid mitte ei vähene, vaid hoopis suurenevad. 

Enda teadustöö tulemusel olen saanud praktikasse anda kaks töövahendit: kogukonna digiõppe mudeli ja telefoniseltsi metoodika. Kes on neid kasutama õppinud ja rakendanud, teavad, et need toimivad. 

Praegu töötan selle nimel, et luua ettevõtetele easõbraliku organisatsiooni enesehindamise vahend. 

Teadustöö kõrval pakub mulle väga suurt rõõmu ka õpetamine, eriti kui näen, et inimesed muudavad minu loengute toel enda mõtteviisi. Näiteks ei ole vanemaealise eest asjade ära tegemine tingimata nende abistamine, vaid võib olla hoopis alavääristamine. Selliste asjade peale ei pruugi inimesed olla mõelnudki. Samamoodi tuleb vanemaealist toetada otsustamisel, mitte tema eest otsustada. See on valdkond, kus on väga palju stereotüüpe. 

Teadlase rõõmud:

• Teadlasena loen väga palju. Kui saan selle käigus luua mõne uue seose teooria, enda idee ja praktika vahel, siis see on suur rõõm – kõige magusam tunne!
• Naudin ülikooli arendavat keskkonda ja intelligentseid vestlusi.
• Teadlasel on vabadus oma aega juhtida, kuid see tähendab vahel ka lakkamatut tööd.
• Teadlane olla on osa minu identiteedist.

Karjäär:

• Tarkvarafirma projektijuht – 5 aastat
• TLÜ teadmussiirde keskuse juht – 9 aastat
• Teadlane – 11 aastat

Haridus: 
2021  Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste doktor
2004 Estonian Business School, ärijuhtimise magister
2001 Tartu Ülikool, pedagoogika magister
1991 Tartu Ülikool, matemaatikateaduskond