Uus kolleeg- Linda Vilumets
Linda Vilumets töötab alates maist arheoloogia teaduskogus osteoloogia spetsialistina.
Kelleks tahtsid lapsena saada?
Juba hilises lapsepõlves tundus arheoloogi amet väga põnev, aga umbes viieaastaselt tahtsin ehetevabriku omanikuks saada.
Kuidas on su professionaalne teekond praeguse ametikohani toonud?
Avastasin enda jaoks luu-uurimise ehk osteoloogia juba arheoloogia bakalaureuseõpingute ajal. Peale magistrikraadide tegemist nii arheoloogias (Tartu Ülikool) kui ka osteoloogias (Readingi Ülikool, Suurbritannia) tundus ainuke loogiline samm minna edasi doktorantuuri, et oleks võimalik päriselt luu-uurijana tegutseda ja teadust teha. Doktoriõpingute kõrvalt jõudsin tänu oma uurimisteemale ka Tallinna Ülikooli tööle. Arheoloogia teaduskogus töötades olen üks projekti „Globaalsed seosed ja lokaalsed tegurid: muutuv inim- ja looduskeskkond Läänemere idaosas 15.–18. sajandi vältel“ (PRG2026) täitjatest, mille eestvedajaks on Lembi Lõugas. Täpsemalt uurin arheoloogiliste inimluude analüüsi põhjal, milline oli tollal elanud laste elukeskond, toitumine ja põetud haigused.
Suurim senine väljakutse ning kuidas selle ületasid?
Kahe magistrikraadi omandamine üsna lühikese vahega. Kuna ühe neist kaitsesin Inglismaal, siis kindlasti aitas lisaks enda tahtejõule suuresti kaasa Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi saamine, ilma milleta poleks see õpe kuidagi võimalik olnud.
Millega sulle vabal ajal tegeleda meeldib? Kuidas end tööasjadest välja lülitad?
Kuna armastan väga oma tööd, siis see tundub pigem nagu hobi ja enamasti on
raske ennast sellest täiesti eemaldada. Igapäevaselt käin koeraga jalutamas, aga kõige paremini aitavad mõtted mujale saada head teatrietendused ja metalmuusika kontserdid, suvel ka festivalid. Spordi mõttes armastan vaheldust, praegusel ajal on selleks eelkõige ujumine.
Soovita meile üht sind mõjutanud raamatut, filmi või mõnd kultuurisündmust mida
kindlasti külastad?
Viimase aja parim kultuurielamus on kindlasti Ugala Teatri etendus „Metsavend“, kus väga oskuslikult oli raskesse teemasse segatud huumor. Raamatutest soovitan lugeda Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest”.