Eesti teadusasutuste välishindamine on oluline vaheetapp teadus- ja arendustegevuse edendamisel

Eelmisel nädalal, 16.–21. septembril, toimusid teaduse korralise evalveerimise kohtvisiidid, millele eelnes kogu kevadsemestri kestnud eneseanalüüsi aruannete koostamine. Kokku hinnati Eestis 25 teadus- ja arendusasutust, sh 3 asutust, kes varasemalt positiivset evalveerimist ei olnud läbinud. Tallinna Ülikooli hinnati kolmes valdkonnas: sotsiaal-, humanitaar- ja loodusteadused. Seekordne välishindamise fookuses olid järelkasv ja jätkusuutlikkus ning teaduse mõju. Viimati toimus korraline teadusasutuste evalveerimine  2017. aasta augustis.
 
Ülikooli külastanud evalveerimise komisjoni liikmeid tervitas teadusprorektor Katrin Niglas, kes andis ülevaate ülikooli strateegilistest eesmärkidest ja saavutustest, mis on aastatega kujundanud ülikoolist olulise keskuse nii teadusmaailmas kui ühiskonnas laiemalt. Välishindamise komisjonidega vestlesid nii meie doktorandid kui ka kogenud teadlased, pakkudes laiaulatuslikku ülevaadet ülikooli teadustöö sisust ja tasemest. Lisaks teaduslikule panusele uuris komisjon, mis võimalusi pakub ülikool doktorantidele ja teadlastele ning ülikooli teadustegevuse toimimise üldist korraldust. Sel aastal pöörasid komisjonid esmakordselt tähelepanu ka teadmussiirde doktorantide tegevusele. Eriti huvitasid neid doktorantide praegused tegevused ja edasised plaanid. Tallinna Ülikoolis on hetkel 10 teadmussiirde doktoranti, kuid lähiaastatel ootame nende arvu kasvu.

Tallinna Ülikool on saavutanud märkimisväärseid teadustulemusi, pälvides viimase kuue aasta jooksul kokku kaheksa riiklikku teaduspreemiat – neli humanitaarteaduste ning neli sotsiaalteaduste valdkonnas. Kaks meie silmapaistvat teadlast on valitud Eesti Teaduse Akadeemia liikmeks: Marek Tamm 2021. ja Ellu Saar 2022. aastal. Seoses teaduse ühiskondliku mõjuga on Tallinna Ülikool uhke ka mitmete riiklikke teaduse populariseerija tunnustustuse üle: Grete Arro ja Katrin Tiidenberg (2022), Mari Uusküla (2021). Samal ajal on stabiilselt  kasvanud ka ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulud, nii baasfinantseerimine kui projektipõhine siseriiklik ja välisrahastus. Teaduspõhise TAL rahastuse maht ületas 2023. aastal 16 miljoni piiri (nt 2021. aastal oli see ca 13,5 miljonit). Nii tunnustused kui ka TAL rahastuse mahtude kasv kinnitavad ülikooli olulist panust nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, tuues esile Tallinna Ülikooli võimekuse juhtida uuenduslikke ja ühiskonda mõjutavaid teadusprojekte.  

Välishindamise eesmärk on kaasa aidata Eesti teadusasutuste arendamisele ja nende rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisele. Tulemusi kasutatakse teadus- ja arendustegevuse tuleviku planeerimiseks ning asutuste teadusliku ja ühiskondliku mõju kasvatamiseks. Hindamise tulemused avalikustatakse 2025. aasta alguses. 

Täname kõiki, kes osalesid eneseanalüüsi koostamises, aga ka vestlustes komisjoniga ning aitasid Tallinna Ülikooli välishindamist ette valmistada ja edukalt läbi viia.