Doktoritöö selgitas välja, kuidas soosamblad suudavad keskkonnatingimuste muutustega hakkama saada
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Martin Küttim kaitses oma väitekirja, milles uuris talviste keskkonnatingimuste ning kliimamuutuste mõju soosammaldele Eestis ja Soomes.
Aasta keskmine õhutemperatuur on viimase mõnekümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu on lumikatte sügavus ja kestus vähenenud, jättes talvel taimed pakase, külmumise ja sulamise tsüklite ning otsese päikesekiirguse eest kaitseta. See on taimedele, sealhulgas sammaldele, tugeva stressi allikaks.
Martin Küttim uuris oma doktoritöös, kuidas soosamblad suudavad keskkonnatingimuste ja muutustega kohaneda. Selleks mõõtis ta, kui palju samblad erinevates tingimustes kasvavad ja fotosünteesivad, kui suur on nende füsioloogiline stress, kui palju on neis klorofülli ning toitained. Samuti analüüsis autor mitmeid muid nende elutegevuse edukust mõjutavaid parameetreid.
Väitekirjast selgus, et talvised keskkonnatingimused võivad olulisel määral mõjutada taimede, sealhulgas sammalde, elutegevust suvel. Küttimi sõnul tõestas näiteks välikatse nõrglubja-allikasoos, et sammaldel, millel talvel lumikatet polnud, oli võrreldes lume all talvitunud sammaldega suurem füsioloogiline stress ja madalam fotosünteesi efektiivsus ka järgmisel suvel. Kahe sammalde grupi vahel ühtlustusid need näitajad alles järgneval sügisel.
„Kuna erinevad taimeliigid suudavad keskkonnatingimuste muutustega erinevalt hakkama saada, võivad talvised kliimamuutused oluliselt mõjutada ka seda, milliseks kujuneb meie soode liigiline koosseis,“ kinnitab väitekirja autor.
Martin Küttim peab oma töös üheks olulisemaks avastuseks turbasammalde kasvamist hilissügisel ja talvel, mida varasemad uuringud on näidanud küll soojemates tingimustes, kuid mitte Eesti ja Soome kliimas. Samal ajal on tema sõnul näha, et kliimamuutuste ja maakasutuse tõttu süveneva suvise kuivuse tõttu turbasamblad suviti kuigi jõudsalt kasvada ei suuda, kuid kasvuperiood võib pikeneda just hilissügise ja ka talvel arvel.
„Nii ei pruugigi turbasammalde aastane juurdekasv kliimamuutuste tagajärjel oluliselt muutuda, küll aga aastaajaliselt nihkuda,“ selgitab autor.
Kui kliima muutumine mõjutab eraldi üksikuid taimi, siis on sellel mõju nende edukusele saada hakkama keskkonnatingimuste ja ka omavahelise konkurentsiga. Nii võivad ühed liigid kaduda ja nende asemele ka uued ilmuda. Martin Küttim ütleb oma uurimistööd kokku võttes, et selline üleminek võib oluliselt mõjutada laiemaid funktsioone, mida soo-ökosüsteem suudab täita, nagu näiteks sammalde kaudu õhust süsinikku turbaks siduda, magevett hoida ja puhastada, aga ka elukeskkonnana elurikkust tagada.
Martin Küttimi uurimuse puhul on teadaolevalt esimese tööga, kus on boreaalsetest ja hemiboreaalsetest soodes mõõdetud turbasammalde talvist juurdekasvu eraldi teistest aastaaegadest ning tulemusi sisuliselt analüüsitud.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Martin Küttimi töö pealkiri on "Ecophysiology of Boreal Mire Mosses – Effects of Winter Conditions and Consequences of Climate Change" („Talviste keskkonnatingimuste ja kliimamuutuste mõju boreaalsete soosammalde ökofüsioloogiale“). Avalik kaitsmine toimus kolmapäeval, 9. detsembril.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse projektijuht Mati Ilomets ning Oulu Ülikooli teadur ja Soome Geoloogiateenistuse vanemteadur Anna Maria Laine-Petäjäkangas. Oponendid on Ida-Soome Ülikooli professor Eeva-Stiina Tuittila ning Uppsala Ülikooli teadur Gustaf Granath.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
