Pressiteade

Doktoritöö tuvastas kutseõpetajate professionaalsusel kolm erinevat profiili

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Meidi Sirk kaitseb doktoritööd „Kutseõpetajate muutuv professionaalsus“.

Meidi Sirk

Doktoritöö uuris kutseõpetajate muutuvat professionaalsust kutseharidusmuutuste kontekstis (alates Eesti taasiseseisvumisest).  Fookuses olid kutseõpetajate töö individuaalsed aspektid, nagu teadmised, oskused, hoiakud ja protseduurid (sh toimetuleku- ja õpetamisstrateegiad), mida kutseõpetajad oma praktikas rakendavad, ning individuaalsed tegurid (nt enesetõhusus, pühendumine), mis võivad nende professionaalsust mõjutada. Kutseõpetajate professionaalsuse avamisel toetus doktorant Hoyle’i (1974, 2008) õpetajate professionaalsuse mudelile, mida on edasi arendanud Evans (2008).

Toimunud kutseharidusmuutustest mõjutavad kutseõpetajate professionaalsust kõige enam mitmekülgne standardiseerimine, avatuse prioritiseerimine õpilaskonna kaudu ja maine kujundamine. Kutseõpetajad ise hindavad olulisimateks kutseharidusmuutusteks koostööd professionaalsel enesearendamisel ja kvalifikatsioonisüsteemi rakendumist. Kõige vähem tähtsaks peetakse aga muutusi kutseõpetajate töö hindamises ja kvalifikatsioonis. 
Siiski väljendavad Eesti kutseõpetajad kutseharidusmuutustega seoses eri arusaamu, hinnanguid ja kogemusi ning rakendavad muutustega toimetulekuks eri koostöö- ja õpiviise, mis kujundavad Eesti kutseõpetajate professionaalsust. Nii on tekkinud kolm kutseõpetajate professionaalsuse profiili: 1) muutusi toetavad ulatuslikult võrgustunud professionaalid, 2) muutusi mõõdukalt toetavad koolikesksed professionaalid ja 3) muutustesse kriitiliselt suhtuvad omaette hoidvad professionaalid.

Kutseõpetajate koostöö- ja õpiviisidest on saanud olulised muutustele ja nõudmistele reageerimise ning nendega kohanemise viisid, kuid mis mõjutavad ka kutseõpetajate enesetõhusust, tööga rahulolu, ametikindlust ja pühendumist ning mis on kutseõpetajate reprofessionaliseerumise ja ametikohal jätkamise olulised tegurid.

Kutseõpetajate laiem koostöö soodustab positiivsemat suhtumist, rahulolu ja pühendumist oma tööle ja ametile. Lisaks aitab koostöine tegutsemine mõtestada muutusi kutseõpetajate professionaalsuses. „Märkasin, et kutseõpetajad, kes osalesid sagedamini erinevates koostöistes ja õpitegevustes, nägid muutusi ka olulisemana oma töös ja hindasid oma enesetõhusust, pühendumist ja rahulolu tööga kõrgemalt. Õpetamisel juhindusid nad enam konstruktivistlikust pedagoogilisest veendumusest,“ lisab Sirk. 

Uuringu tulemustele tuginedes, selgus doktoritöös, et suurema enesetõhususega kutseõpetajad tulevad muutuste taustal nõudlikes pedagoogilistes situatsioonides ning uutes tööülesannetes ja rollides paremini toime, sest seda toetavad erinevad koostöised koolisisesed ja -välised tegevused ning õpiviisid. Lisaks on enesetõhusad ja koostöised kutseõpetajad pühendunumad ja rahulolevamad oma töö ja ametiga.

Doktoritöö teoreetiline raamistik ja uurimisstrateegia kutseharidusmuutuste kontekstis võimaldas komplekssemalt näha kutseõpetajate eri liiki professionaalsust, mille aluseks on koostöised ja õpitegevused, enesetõhusus, pühendumine, ametikindlus ja tööga rahulolu. Neid tunnuseid ei ole varasemates õpetajate, sh kutseõpetajate uurimustest nii tervikuna ilmnenud.

Selgus veel, et Eesti kutseõpetajate soov tegeleda pühendunumalt õpilaste kasvatamisega sõltub aga nende suuremast enesetõhususest, pühendumisest professioonile ja koostöö ulatusest, mida varasematest uurimustest ei ole ilmnenud.
Meidi Sirk lisab: „Kutseõpetajate laiem koostöö soodustab positiivsemat suhtumist, rahulolu ja pühendumist oma tööle ja ametile. Lisaks aitab koostöine tegutsemine mõtestada muutusi kutseõpetajate professionaalsuses. Oluline on juhtida tähelepanu vajadusele, et toetada ja soodustada nii koolisisest kui ka -välist koostööd kutseõpetajate vahel ning nende endi algatatud koostöiseid ettevõtmisi, mis suurendaksid nende soovi võtta vastutus oma professionaalsuse eest ja kujundada seeläbi professionalismi. Lisaks tuleb suuremat tähelepanu pöörata meessoost, üldharidusteemasid õpetavatele ja vene keelt kõnelevatele kutseõpetajatele, kes olid koostöistest tegevustest ja õpiviisidest selgemalt eemaldunud.“

Oluline on ära märkida, et staažikate kutseõpetajate professionaalne areng vajab tugevamat toetust, et nad märkaksid senisest enam positiivseid muutusi õpilaskonnas ning saaksid neile muret valmistavate muutustega paremini hakkama. Seda seetõttu, et õpilaskonna muutuste kontekstis kalduvad enam kui kuue aastase pedagoogilise töö kogemus pikkusega kutseõpetajad rõhutama noorukitega seotud negatiivsemaid kogemusi, mis võivad takistada õpilaskonna muutustega kohanemist. Varasemaid aegu meenutatakse kui lihtsamate ja positiivsematena. Kui aga rõhutada kutsehariduse nõrga ja probleemse õpilaskonna diskursust, mõjutab see negatiivselt kutsehariduse kuvandit ühiskonnas, kuigi täiskasvanud õppijate osakaal kutsehariduses kasvab ning kutseõpetajatel on nendega pigem positiivsed kogemused.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Meidi Sirk kaitseb doktoritööd „Kutseõpetajate muutuv professionaalsus“ 25. jaanuaril 2021. aastal algusega kell 10.00. Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. 
Laiem auditoorium saab kaitsmist kuulata ning kraaditaotlejale küsimusi esitada Zoomi  keskkonnas. 

Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Krista Loogma. Oponendid on Tartu Ülikooli professor Äli Leijen ning Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Tiia Rüütmann.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA