Kristi Vinter: Milline on nutiõpetaja?

21. oktoobril tähistati õpetajahariduse 95. aastapäeva. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste instituudi direktori Kristi Vinteri sõnul peame me lahti ütlema õpetaja põlistunud kuvandist. "Teadmised ei ole enam õpetaja ainumonopol ning see muudab tema rolli," toob ta välja. "Nutikas õpetaja on teenäitaja, partner, juhendaja, suunaja ja vahest ka koos õppija."

Õpetajate professionaalsuse, õpetamiskvaliteedi ja rolliküsimused on tugevneva majanduskonkurentsi tingimustes muutunud üha olulisemaks teemaks ühiskonnas. Otsitakse tõhusaid õpikeskkondi ja metoodikaid, rahvusvahelised võrdlusuuringud (PISA, TALIS, PIAAC jt) pingereastavad õpilaste saavutusi ja õpetajaskonda ning OECD hariduspoliitika raportid keskenduvad parimate praktikate esitlemisele.

"Kõikide nimetatute puhul on üheks oluliseks võtmeisikuks õpetaja," rõhutab Kristi Vinter. "Õpetaja, tema roll ja kutseoskused on ühiskonnaliikmete toimetuleku ja majandusedu seisukohalt äärmiselt olulised."

"Arvuti ja tehnoloogia kasutamise oskus pole ainsad asjad, mis tõstavad õppija juba esimeses klassis õpetajast kõrgemale, vaid tegelikult ka see, et tänased lapsed hakkavad ennast hästi varakult jagama kahe reaalsuse vahel," tunn istas Vinter. "Tänane õpetaja peab olema hästi paindlik. Seesama internet toob uued teadused koju kätte ja seesama laps võib olla mõnes asjas palju targem kui põhikooli õpetaja. See tähendabki info kriitilise hindamise oskust, mida tegelikult tänapäeval koolis piisavalt ei õpetata, aga mida tuleks teha juba maast madalast."

Head (nutikat) õpetajat hinnatakse kogu maailmas muutunud kriteeriumite alusel, mille indikaatoriteks on erinevad rahvusvahelised võrdlusuuringud (TALIS, PISA jms) ja seal kasutatavad hindamisskaalad. "Eesti õpetaja kahjuks räägib rahvusvaheliste võrdlusuuringute valguses vähene enesetõhusus, millele toetub täna väga suurel määral õpetaja rollikäsituse muutumise põhialus – õppijate kaasmine, õpipartnerlus, mida iseloomustavad paindlikkus ja kiire reageerimine muutustele, loovus õppemeetodide rakendamisel ja muu selline," nentis ta.

Kogu maailmas on haridussüsteemid digitaaltehnoloogia kasutamise suureneva surve all, et tagada õppijatele oskused ja teadmised, mida nad 21. sajandil toimetulekuks vajavad. Teadusuuringute arv digitaaltehnoloogia ja hariduse seostamise ning õpetaja professionaalsuse ja muutuva rollipildi teemadel aina suureneb. "Digitaaltehnoloogia ei ole kindlasti ainus võluvits suurte muutustega toimetulekuks, kuid kaasaegset maailma ja haridust ilma ette kujutada on täna ka üsna võimatu," räägib Vinter.

"Loomulikult võib tuua näiteid PISA-tippudest (näiteks Hiina, Korea, Jaapan), kus õpilaste kõrgete saavutuste taga on meeletu surve kõrgeteks sooritusteks ja pingutuseks, mida juhib kontrolliv õpetaja. Inimeste unikaalsust ja heaolu väärtustavas kultuuriruumis liigub aga õpetamine ja õpetaja roll üha enam individuaalsuse ja õpipartnerluse suunas," toob Vinter välja. "Tasuks hetkeks mõelda, kas Eesti PISA-testide kõrged tulemused on seotud pigem idakultuuride ranguse ja jäikusega või pingereas meie lähedal paiknevatele Soomele ja Hollandile omase individuaalsuse arvestamise ja paindlikkusega?"

Ehkki õpilase individuaalsed omadused määravad suure osa saavutuste edukusest, on tuhandete uurimuste fookuses õpetaja suhtlemisstiili, juhendamisstrateegiate, isiksuse, käitumisviiside ja muu sellise seosed õpilaste akadeemiliste sooritustega. Nende tulemusi uurides ei ole alust arvata, et ajale jalgu jäänud jäik ja range õpetaja rollipilt õpilast toetaks ja aitaks.