Tallinna Ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkursi tulemused

Sel aastal kuulusid ekspertkomisjoni professor Tõnu Laas (esimees, loodus- ja terviseteaduste instituut), vanemteadur Martin Klesment (ühiskonnateaduste instituut), dotsent Helin Puksand (haridusteaduste instituut), lektor Heie Marie Treier (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut), dotsent Maria Zeltser (digitehnoloogiate instituut) ja vanemteadur Inna Jürjo (humanitaarteaduste instituut). 
 
Konkursile esitati kokku 59 võistlustööd seitsmes kategoorias.
 
Ekspertkomisjon otsustas preemiad jagada järgmiselt:

1. Parima monograafia kategoorias jagati auhind kahe raamatu vahel:

• Hagi Šein. Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000-2020. Tallinn: Hagi Šein, 2021, 700 lk. 

Monograafia annab põhjaliku ülevaate televisiooni arengust Eestis 21. sajandil, mõtestades toimunud digipööret ja sellega kaasnenud telekultuuri muutusi. See võtab kokku meie telemajaamade kui organisatsioonide ja nende programmide arengulood, analüüsib telepoliitikat ja -majandust, jälgib telekommunikatsioonifirmade ajalugu ja teenustespektri kujunemist. Ka kirjeldab raamat põhjalikult kodumaise teledraama, venekeelse televisiooni ja spordiprogrammi arengut, esitab teoreetilisi tulevikuvisandeid ja käsitluse teleteadusest. Uurimus tugineb laiaulatuslikule materjalile.

Hagi Šein on telekultuuri külalisprofessor Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.

• Tuuli Kurisoo. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. Kiel/Hamburg: Wachholtz Verlag, 2021, 550 lk. 

Raamat kuulub rahvusvahelisse sarja Studien zur Siedlungsgeschichte und Archäologie der Ostseegebiete ning see on selle sarja esimene monograafia, mille keskmes on Eesti ja Läti arheoloogiline materjal. Selle autor on Balti riigist pärit arheoloog. Raamatu jaoks tehtud uurimistöö allikaline baas koosneb rohkem kui 3300 areheoloogilisest leiust, mis pärinevad ligi 250 leiukohast Eestis ja Lätis. Uurimuses keskendutakse küll ühele olulisele ja erilisele leiutüübile, ripatsitele, aga teose fookus on tunduvalt laiem kui traditsiooniline esemeuurimus.

Tuuli Kurisoo on teadur humanitaarteaduste instituudis.

2. Parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku kategoorias määrati auhind õpikute sarjale:

• Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai (toim.). Avalik poliitika I. Avaliku poliitika kujundamise protsess. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2021, 399 lk.
• Leif Kalev ja Georg Sootla (toim.). Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2021, 564lk.
• Georg Sootla, Leif Kalev ja Indrek Saar (toim.). Avalik poliitika III. Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2021, 467 lk.

Tegemist on kolmeosalise kõrgkooliõpikuga, kus analüüsitakse poliitikakujundamise protsessi eri nurkade alt: kui poliitikaprotsessi, kui poliitikadisaini ja kui poliitikaanalüüsi. 

Õpiku esimeses raamatus esitavad autorid sissejuhatava ülevaate poliitikaprotsessist klassikalises vaates, samuti poliitikakujundamise kui valitsemisprotsessi põhimõistetest. Raamat annab ülevaate avaliku poliitika vaatenurga eripärast riigivalitsemisele, samuti poliitikakujundamise institutsioonide mustrist ja protsessist Eestis ja Euroopa Liidus. Avaliku poliitika protsessi mõtestatakse siin ideaaltüüpilise analüüsiraamistiku kaudu, mis on tavapärane sissejuhatavates õpikutes. Neid alusteadmisi selgitatakse paljudele praktilistele juhtumitele toetudes, samuti näidatakse, kuidas poliitikaid praktiliselt analüüsida ja hinnata ning kuidas neid alusteadmisi siduda tänapäevaste arusaamadega poliitikaprotsessist ja uute praktikatega arengute ebamäärasuse kontekstis.

Õpikud on mõeldud üliõpilastele ning ametisse astunud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele.
Õpiku autorid: Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai, Karin Miller, Indrek Saar, Peeter Selg, Ave Viks, Nikolai Kunitsõn, Gerly Elbrecht, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Priit Suve (ühiskonnateaduste instituut). 

3. Parima loomingulise projekti kategoorias määrati auhind järgmisele projektile:

• Heli Reimann. Näitus „Jazz Idealism 1967“. Näitus oli avatud ajavahemikus 11.05.2021–03.10.2021 Ajaloomuuseumi Tallihoones.

11.–14.05.1967. aastal toimus Tallinnas džässifestival. Üritus oli helilooja ja džässientusiasti Uno Naissoo 1949. aastal ellu kutsutud ja aasta-aastalt laienenud algatuse tipphetk, kuhu kogunes džässipidu pidama üle veerandsaja ansambli nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt. Tänu erakordselt suurele arvule kohaletulnud ajakirjanikele ja festivalile saabunud Ameerika saksofonisti Charles Lloydi grupiga toimunud vahejuhtumi tõttu jõudis festivalikajastus paljude välismaiste ajalehtede veergudele. Üle poole sajandi on festivalist ikka ja jälle räägitud, mis kinnitab selle aja ja koha piire ületavat müütilisust ja märgilisust.

Näituse „Jazz idealism 1967“ keskmes on festivalil osalenud inimesed, kelle jaoks džäss oli maailmavaade, aade ja elustiil ning nende eetika ja eneseteostuse alus. Osalenute mõttekäigud kutsuvad meid kaasa audiovisuaalsele rännakule, kus ajaloo taustal ärgitatakse esitama küsimusi idealismi ja tegelikkuse ning võimu ja vaimu suhete ajatutel teemadel. Inspireerituna festivalist osavõtnute maailmvaatelistest tõdemustest, millest kumab läbi sügav inimlikkus ja teadlikkus elu põhiväärtustest, loob näitus uue, pelgalt festivali raamistikust väljuva tasandi. Selles julgustatakse mõtisklema inimeseks olemise tähenduse üle kaasajal, kus meie sisemine „ökoloogia“ – seespoolsetest väärtustest juhindumine, teadlikkus ja empaatiavõime – peaks muutuma osaks kogu planeedi ökosüsteemist ja kus muutuste keerises tegutsemine on eetiliste otsustuste proovikiviks. 

Näitus tugineb muusikaajaloolase Heli Reimanni festivaliteemalise uurimistöö käigus kogutud materjalidele.
Heli Reimann on teadur (humanitaarteaduste instituut).

4. Parima humanitaarteaduse-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

• Eeva Kesküla (2021). Austerity, skill and gendered work in Kazakhstan’s heavy industry. Journal of the Royal Anthropological Institute, 27 (4), 928−948. DOI: 10.1111/1467-9655.13612

Artikkel tugineb andmetele, mida autor korjas töötades Kasahstani söetööstuses. Etnograafilise välitöö põhjal analüüsib autor, kuidas muutub naiste töö söerikastusvabrikus globaalse majanduskriisi ja kasinuspoliitika kontekstis. Investeeringute puudumise tõttu laguneva tehnikaga vabrikus peavad varem tehnilise haridusega professionaalideks peetud naised lisaks tehnoloogilistele protsessidele hakkama tegelema labidatöö, puhastamise ja kaunistamisega, sest laguneva vabriku korrashoidu peetakse naiste tööks. Naistööjõudu peetakse odavamaks kui masinatesse investeerimist, kuid vananevaid töölisi ei peeta sellele vaatamata piisavateks, kuna nad pole enam seksuaalselt atraktiivsed. Artikkel püstitab laiema küsimuse, kuidas muudab kasinuskapitalism meeste ja naiste tööd erinevalt.

Artikli laiem teoreetiline panus seisneb selles, et kuigi pärast 2008. aasta majanduskriisi on erinevaid kasinusmeetmeid küll analüüsitud ja kirjeldatud, kuid täpsemalt ei ole vaadeldud, mida teeb kasinuspoliitika ja investeeringute puudumine tööprotsessiga rasketööstuses ning kuidas see täpsemalt mõjutab naiste tööd. Tuues kokku Kasahstani ning kaevandus-ja terasetööstuse korporatsiooni ArcelorMittal laiema poliit-majandusliku raamistiku, ajaloolise analüüsi naise rollist Nõukogude tööstuses ning kaasaegses Kasahstanis, analüüsib see artikkel neid muutusi detailselt. Artikkel on oluline panus kasinusantropoloogiasse ning küsib küsimuse, mis on kasinuse kontekstis aina olulisem: kui oleme harjunud mõtlema automatiseerimisest ning sellest, kuidas masinad inimeste eest aina rohkem tööd ära teevad, siis mis juhtub siis, kui masinad katki lähevad? Kuidas hakkavad inimesed sel juhul jälle manuaalset tööd tegema? Ja miks on nendeks masinatest odavamateks inimesteks tihti naised?

Eeva Kesküla on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent (humanitaarteaduste instituut).

5. Parima sotsiaalteaduste-alase artikli kategoorias jagati auhind järgmise kahe artikli vahel:

• Riin Seema, Mati Heidmets, Kenn Konstabel ja Ene Varik-Maasik (2021). Development and Validation of the Digital Addiction Scale for Teenagers (DAST). Journal of Psychoeducational Assessment. DOI: 10.1177/07342829211056394.

Artikkel on kirjutatud suure uuringu baasil, mille tulemusena sai loodud skaala teismeliste nutisõltuvuse hindamiseks. Nutisõltuvus teismiliste seas on saanud tõsiseks probleemiks meie ühiskonnas ja antud skaala loomine võib aidata leida sellele võimaliku lahenduse.

Riin Seema on haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent, Mati Heidmets on loodus- ja terviseteaduste instituudi emeriitprofessor ning Ene Varik-Maasik on haridusteaduste instituudi lektor.

• Kateryn Rannu, Aleksandra Ljalikova ja Katrin Poom-Valickis (2021): Influences on teachers’ attitudes towards languages of learning and teaching: the Estonian experience, Journal of Multilingual and Multicultural Development, DOI: 10.1080/01434632.2021.1925287

Hoolimata Eesti õpilaste edukusest rahvusvahelistes uuringutes on osalise venekeelse õppega koolide õpilaste õpitulemused võrreldes eestikeelsete koolide õpilaste tulemustega oluliselt nõrgemad, mis kitsendab otseselt ka nende edasist sotsiaalset, akadeemilist ja ametialast toimetulekut. Eesmärk minna üle 60% mahus eesti keele õpetamisele gümnaasiumiastmes pole paraku siiani rakendunud. Kuna õpetajate hoiakutest sõltub haridusreformide rakendumise edukus ning samuti mõjutavad õpetajate hoiakud õppe- ja õpetamiskeeltesse ka kaudselt õpilasi, eriti neid, kelle haridustee on mitmekeelne, oli käesoleva uuringu eesmärk mõista, millised situatiivsed (kodune keelekeskkond, tajutud eesti ja vene keele oskus) ja operatiivsed tegurid (kogemus eesti keeles õpetamises, õpetaja haridustee) võivad hoiaku suunda kujundada. Varasemalt on Eestis uuritud hoiakuid, kuid ei ole teadaolevalt analüüsitud hoiaku suuna kujunemisteid. Kasutades kvantitatiivseid uurimismeetodeid analüüsiti sotsiolingvistilisest vaatenurgast lähtuvalt vene õppekeelega koolide õpetajate hoiakuid eesti keelde kui õppimis- ja õpetamiskeelde. Uuringus osales 312 õpetajat 12-st osalise venekeelse õppekeelega koolist.

Kateryn Rannu on humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika nooremlektor, Aleksandra Ljalikova on humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele didaktika dotsent ning Katrin Poom-Valickis haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor.

6. Parima loodusteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

• Renu Geetha Bai, Kasturi Muthoosamy, Rando Tuvikene, Huang Nay Ming, Sivakumar Manickam, (2021). Highly sensitive electrochemical biosensor using folic acid-modified reduced graphene oxide for the detection of cancer biomarker. Nanomaterials, 11 (5, 1272). DOI: 10.3390/nano11051272.

Artikkel kirjeldab, kuidas teatud markerite kasutamine võib aidata tuvastada vähihaigust varajases staadiumis ning selle tulemusena vähendada vähisurmade arvu. Artiklit on juba tsiteeritud ning komisjoni liikmete arvamusel võib see tugevalt mõjutada uuringuid kõnealuses valdkonnas.

Renu Geetha Bai on loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur ning Rando Tuvikene on loodus- ja terviseteaduste instituudi biopolümeeride keemia professor.

7. Parima täppisteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

• Rando Tuvikene (2021). Carrageenans. In: Glyn O. Phillips, Peter A. Williams (Ed.). Handbook of Hydrocolloids, 767−804, Amsterdam: Elsevie

Publikatsioon on avaldatud polüsahhariidide ja hüdrokolloidide valdkonna ühes mainekaimas käsiraamatuna vormistatud kogumikus ’Handbook of Hydrocolloids’ aastal 2021. Kõnealust käsiraamatut kasutatakse maailmas laialdaselt kohustusliku õppekirjandusena hüdrokolloididega seotud erialade (sh toidutehnoloogia, toiduainekeemia, polümeeride tehnoloogia) õpetamisel, kuid see leiab kasutust ka valdkonnas tegutsevate teadlaste, tehnoloogide, katsetööliste ja inseneride poolt.

Artiklisse ’Carrageenans’ (eesti keeles ’karraginaanid’) on koondanud autori 18 aasta jooksul teemaga tegeledes kogutud teadmised seda tüüpi ainete levimuse, eraldamise, ehituse, omaduste, määramismetoodikate ja kasutusvõimaluste kohta, toetudes nii autori enda varem avaldamata originaalmaterjalidele kui ka teiste autorite töödele. Töö eksperimentaalse osa autor on teostanud Tallinna Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Tokio Mereteaduse ja -tehnoloogia Ülikooli laborites.Mart Abel on matemaatika külalisprofessor (Digitehnoloogiate instituut).
Rando Tuvikene on biopolümeeride keemia professor (Loodus- ja terviseteaduste instituut).

Õnnitleme kõiki võitjaid ning täname komisjoniliikmeid hindamistöö eest!