Demograafid taaselustavad rahvastiku-uuringute töövihu sarja, panustatud on ka Eesti Panga toimetistesse
Rahvastiku-uuringute (RU) B sarja 67. töövihus annab ülevaate Eesti demograafia keskuse järeldoktorant Katrin Schwanitz noorte täiskasvanute kodust lahkumise kavatsuste ja tegeliku lahkumise vahel üle-euroopalise võrdlusuuringu Generations and Gender Survey (GGS) viie Euroopa maa andmetele (N = 4,598). Tulemused annavad olulise sissevaate, kuidas toimub kodust lahkumise otsuste tegemine ning rõhutab planeeritud käitumise teooria olulisust noorte kodust lahkumise kavatsuste kujunemisel ning nende kavatsuste järgneval realiseerumisel.
Järgmises töövihus vaatlevad Liili Abuladze, Galina Opikova ja Katrin Lang 53-aastaste ja vanemate inimeste depressiivsuse avaldumist SHARE andmete põhjal (N = 2513). 21.9% inimestest, kes polnud 2013.a depressiivsed muutusid depressiivseks 2015.aastaks. Varasem depressiivsuse kogemus oli üks olulisemaid depressiivsuse avaldumise tegureid. Naiste seas on depressiivsuse avaldumus kõrgem kui meestel.
Eesti Panga toimetiste sarjas ilmus Orsolya Soosaare, Allan Puuri ja Lauri Leppiku uurimus „Kas pensioniea kergitamine pikendab tööelu? Eesti pensionireformi näitel“. Analüüs käsitles ajavahemikku 2000–2011, mil naiste pensioniiga tõusis kokku 3,5 aasta võrra. Töös selgitati, kas naised, kelle õigus jääda vanaduspensionile lükkus edasi, jäid tööturule, taotlesid töötushüvitist või väljusid tööturult.
Tulemused näitasid, et pensioniea tõus tõepoolest oluliselt tõstis nende naiste tööhõive määra, keda reform mõjutas. Samas osutus pensioniea reformi mõju hõivele Eestis võrreldes teiste riikidega pigem väiksemaks. Autorid seletavad seda institutsionaalse korralduse erisustega, täpsemalt Eesti pensionide madala asendusmäära ja töötamist demotiveerivate elementide vähesusega pensioni- ja maksusüsteemi reeglites, mis nõrgendavad seost pensionile jäämise õiguse ja hõiveotsuste vahel.