Ühiskonnateaduste blogi

Dotsent Tõnis Saarts ja professor Ellu Saar näitavad oma teadusartiklis, kuidas rahvuslõhe varjutab klassilõhet Eesti valimiskäitumises

ÜTI võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts ja sotsioloogia professor Ellu Saar avaldasid hiljuti teadusartikli ajakirjas European Politics and Society, kus analüüsivad sotsiaalseid lõhesid ja nende avaldumist valimiskäitumises Eestis

foto

Võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts ja sotsioloogia professor Ellu Saar ilmutasid hiljuti ajakirjas European Politics and Society artikli, kus analüüsivad sotsiaalseid lõhesid ja nende avaldumist valimiskäitumises Eestis aastatel 2003-2011.european politics

Artikkel näitab, et rahvuslõhe (või etniline lõhe) mängib erakondlike valimiseelistuste kujunemises märgatavalt tugevamat rolli, kui klassilõhe. Senised uurimused on vaid spekuleerinud, kumb neist lõhedest võiks Eestis rohkem esiplaanil olla, kuid Saar ja Saarts on esimesed, kes näitavad statistiliselt ja empiiriliselt, et klassipõhine hääletamine on Eestis palju nõrgemalt arenenud, kui rahvuspõhine. Autorid seletavad seda nii ajaloolise pärandi (etnilis-koloniaalne kommunistlik taust), erakodade endi tegevusega teatud lõhede süvendamisel (Reformierakond ja Pronksiöö), kui ka vähese toetusega ümberjagavatele poliitikatele, mis on etniliselt kirjudes ühiskondades võrdlemisi tavaline.

Saar ja Saarts näitavad ka, et Eestit tuleks lõhede- ja valimiskäitumise alastes debattides vaadata kui tähenduslikku juhtumit: kui juba ühes Kesk- ja Ida-Euroopa ühes arenenuimas demokraatias ei ole klassilõhe viimase 30 aastaga kanda kinnitanud, siis miks me peaks klassipõhise hääletamise esilekerkimist ootama ka teistes Ida-Euroopa maades? Ja seda eriti tänasel populismi-ajastul…

Artikkel on hea näide „kahekordsest kirjutamisest“, kus sama uurimus ilmus ka eestikeelses versioonis ja on kättesaadav laiemale avalikkusele kogumikus „Riigikogu valimised 2019. Väärtuste tulek eesti poliitikasse“ (Toim. M. Mölder, Tartu Ülikool). Ühtlasi demonstreerib antud artikkel suundadevahelist koostööd ja uurimishuvide-alast integratsiooni riigiteaduste ja sotsioloogia liinis.

Artiklit saab täistekstina lugeda SIIT