Ühiskonnateaduste blogi

Eesti ja EL - tänased arengud ja tuleviku koostöö võtmeteemad Narvas ning Ida- Virumaal

Ilus sügisene oktoobri kuu päev, pärast pikka reisi, tervitas meid kuldsetes värvides piirilinn Narva, värskelt renoveeritud kultuurimajaga. Ootused selleks päevaks olid suured, sest meil Tallinna Ülikooli riigiteaduste ja haldusjuhtide magistrantidel avanes võimalus osaleda Eesti III Omavalitsuspäeva üritusel nii korraldajate kui ka külaliste rollis.

kohalik omavalitsemine

Päevakava oli pikk ja sisutihe ning põgusa ülevaate toimunust annangi järgnevas kirjutises. Esmalt tervitas meid külalislahke Narva kultuurimaja soojade pirukate ja meeldivalt lõhnava  hommikukohviga, mis meid kenasti vastu tulevale päevale ette valmistas. Seejärel asusime tööpostile, nimelt oli meie austatud õppejõud Sulev Lääne pannud meile toreda kohustuse tutvuda põgusalt külalistega ning nende allkirjad kokku korjata, et hiljem ülevaade oleks nendest inimestes, kes sellel üritusel osalesid. Seejärel asusime avakõnesid kuulama, soojad soovid ning päeva teemad juhatasid sisse Mihhail Kõlvart ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes avaldas head meelt selle üle, et Narva on arenev linn ning  et sellest annab ka tunnistust Eesti Vabariigi presidendi viibimine piirilinnas. Lühike tervituskõne kõlas Tallinna Ülikooli õppejõu Sulev Lääne poolt, kes tänas kõiki kohale tulnuid ning rõhutas uue riikliku tähtpäeva – Omavalitsuspäeva tähenduse tähtsust ja seda, et omavalitsus on riigi alus kuid ei vähenda sugugi 1. oktoobril tähistavate rahvusvahelise eakate ja muusikupäeva tähtsust, vastupidi annab võimaluse neid erineval viisil ja erinevate sündmuste kaudu ühendada ja tähistada. Magistrantide meelest väga hea tähelepanelik ja ilus mõtteavaldus, millega päeva jätkata. Veel tervitas meid Läti Vabariigi suursaadik Raimond Jansons, Mihkel Juhkami Eesti linnade ja Liidu aseesimees ning Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht.

EOMVP%20(43).jpg

Järgnevalt oli käes ettekannete aeg, kus suure avapaugu tegi Eiki Nestor, Riigikogu esimees, kes rääkis Eesti riigi loomisest ning arenguetappidest, kuid mis kõige olulisem, ta tõi välja selle, et tegelikult ei ole Eesti Vabariigis kunagi varem nii hästi elatud kui tänapäeval, kas meil on põhjust selles kahelda, usun et mitte. Meenutused omavalitsuste ajaloost tõi meie ette Sulev Lääne, kes esindas MTÜ Polis ettekannet, mis rääkis Eesti omavalitsuste ja valdkonna koostöö arengust.

Päeva II osa teemaks oli Euroopa Liit ja Eesti – probleemid ja võimalused arenguks ettevõtluse ja taristu valdkonnas, sealhulgas Narvas ja Ida-Virumaal. Ootasime ootusärevuses peaminister Jüri Ratast, kes meid antud teemal valgustaks, ootamine oli seda väärt, sest nii sooja naeratuse ja muheda hoiakuga tähtsat riigimeest oma silmaga näha oli väga uhke ja meeliülendav. Paljud meist lubasid, et nad ei pese käsi ikka väga pikalt, sest see käepigistus oli nii soe, et patt oleks seda maha pesta. Peaministri ettekandest tooks samuti välja olulisema, märkamine ehk oleme hetkes ja märkame, mida oleme saavutanud ja olgem tänulikud. Peaminister Jüri Ratase ettekandest jäi veel kõlama ilus mõte, et haldusreform ei olnud eesmärk iseenesest vaid sügavam sisu peitub meie omavalitsuste toimimise tugevdamises, et kõikidele eesti elanikele oleks kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused ning paraneks piirkondlik konkurentsivõime. Vaid võimekal ja võimustatud kohalikul omavalitsusel on olemas suutlikkus tasakaalustada riigivõimu ning olla võrdväärne ning vastutustundlik partner meie ettevõtetele ja riigile. Võimestamisega kaasneb alati ka vastutus – hästi toimiv partnerlus ei tähenda lihtsalt, et omavalitsustel on head suhted riigiga ja vastupidi. Konstruktiivne koostöö, kaasamine ning kuulmistahe peavad valitsema ka omavalitsuse ja tema kogukonna vahel. Seda kõike eriti haldusreformijärgses Eestis, kus inimeste hääl peab kuulda olema senisest suurema omavalitsuse esinduskogus. Järgnevas ettekandes rääkis Henrik Hololei Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoriaadi peadirektor sellest, kui oluline on transport, mis ühendab maailma ning avaldas lootust, et ehk ühel päeval me näeme uut silda üle Narva jõe. Peale ettekandeid oli kogumiku „Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100“ esitlus, selle põhjaliku raamatu omanikuks said kõik osavõtjad ja samuti meie Tallinna Ülikooli üliõpilased. Osadel meist õnnestus saada kogumikule autogrammid koostajate poolt, kelleks olid Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Lisaks noolisime autogrammi Eesti Vabariigi presidendilt Arnold Rüütlilt, kes oli lahkesti nõus meie raamatule oma allkirja lisama, kuid pange tähele kõige keerulisem oli tabada Sulev Läänet, sest tal olid käes jalad nii tööd täis, et üldse polnud mahti selleks. Päeva esimene pool lõppes lõunaga ning pressikonverentsiga, kus kõik tähtsad asjaosalised said oma sõna sekka öelda ning rahvale tervitusi saata.

Päev läks tormiliselt edasi ning aeg oli kuulata Jüri Koskineni Soome omavalitsusliidu tegevjuhi, Ulf Johannsoni  Hiina Jinan linna arengu planeerija, rahandusministri Toomas Tõniste ning Aivar Kokk Riigikogu maaelukomisjoni esimehe huvitavaid ettekandeid, mis kõik olid väga sisukad ning täis tulvil häid mõtteid ja tuleviku plaane. Kuid siis kell 16.00 kuulutati välja aasta tegu ning trummipõrina saatel võin öelda, et selleks oli omavalitsuspäeva riiklikuks tähtpäevaks kuulutamine. Järg oli kätte jõudnud paneeldiskussioonini, mida meist paljud ootasid ning seda ka põhjendatult, sest see oli tõesti väga kaasahaarav, sest seal osalesid inimesed, kes oskasid diskussiooni arendada, nendeks olid: Henrik Hololei, Marko Pomerants, Janek Mäggi, Mart Võrklaev, Tarmo Tammiste, Tiit Vähi ning Mait Klaasen. Üks väga huvitav küsimus, mis diskussiooni käigus esitati oli: „ Mis on riik omavalitsusele – isa, kasuisa või vanem vend?“, kus leiti üheselt, et riik peab olema partner, mis oli kena järeldus sellele küsimusele.

Omavalituspäeva aitasid korraldada lisaks üliõpilastele paljud teised Narva linnast kui ka Ida- Virumaalt. Moderaatoriteks olid Eva East, Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jüri Nikolajev, Eesti Rahvusringhäälingu Narva toimetaja, Veikko Luhalaid, Narva-Jõesuu Linnavolikogu esimees ja Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Narva filiaali programmi koordinaator. Väga positiivse emotsiooni tekitasid Narva Tütarlaste koori esinemine ning laste ja täiskasvanute tantsutrupi tantsud.

EOMVP%20(210).jpg

Õhtu lõppes omavalitsuspäeva vastuvõtuga, kus tänati kõiki osavõtjaid ning  meid üliõpilasi, kes antud üritust aitasid korraldada. Tegelikult tegime me seda muidugi väga hea meelega ning eraldi tänu me ei oodanud, kuid seda märkimisväärsem on see, et meid meeles peeti. Täname Tallinna Ülikooli ning õppejõud Sulev Läänet, kes andis meile võimaluse võtta osa Omavalitsuspäevast Narvas 28.09.2018.a
Omavalituspäeva oli meile õppimise kohaks, kust saime ülevaate riigi ja kohalike omavalitsuste toimimisest. Kõik üliõpilased pidid koostama memo, milledest mõningad mõtted lisan alljärgnevalt:

Timo Torm Toomas Tõniste ettekandest
Toomas Tõniste sõnas, et Eestile on endiselt kasulik Euroopa Liitu kuuluda, iga euro kohta,
mida Eesti Liidu eelarvesse panustab, saab Eesti tagasi ca 3,8€, siiski tuleb silmas pidada seda, et see trend on vähenemas ning Eestit ei loeta enam Euroopa Liidu vaesemate riikide hulka. Siiski on arenguruumi põllumajandustoetuste osas.

Maria Ossadtšaja paneeldiskussioonist
Arutleti  Narva regiooni arengu probleemide üle. Tarmo Tammiste nentis, et keegi ei tea kõike, peab alati teistelt küsima ja ka nende arvamustega arvestama. Praegusel hetkel on kohalik elanikkond valdavalt muukeelne ja paljus infost jääb ilma. Narva piirkond on vene ettevõtetele huvipakkuv aga pingestatud olukorra tõttu probleemne. Narva on plaanis esitada kultuurpealinnaks, mis tooks Ida- Virumaale võimalust arendada turismi. Janek Mäggi nentis, et tegelikult on Narval olemas eeliseid, näiteks on Narvas palju ajalugu ja isegi president on seal tööd teinud. Narval on palju potentsiaali, mille realiseerimine on vajalik, kuid samas on protsess pikk, aga selleks peab tegema tööd.

Aarne Põlluäär Soome Omavalitsusliidu tegevjuhi ettekandest
Peale lõunapausi jätkus konverents Soome Omavalitsusliidu (Kuntaliitto) tegevjuhi, mitmekordse Soome ministri ja parlamendi liikme Jari Koskineni ettekandega vajadustest, ideedest ning tegevustest kohaliku omavalitsuse arendamisel – sealhulgas seonduvalt regionaalse aspektiga. Ulf Johansson, Rootsi Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Liidu varasem arendus- ja ettevõtlusdirektor, SWECO AB vanemkonsultant, Hiina Jinan linna
arengu peaplaneerija keskendus oma ettekandes kohalike omavalitsuste ja regioonide arendamisele, sh ettevõtluse valdkonnas, globaalses kontekstis.

Elo Raju memo kokkuvõttev osa
Soovin veel kord sügavalt tänada meie õppejõudu, Hr. Läänet, kes suudab meie koolitööd värvikamaks muuta andes selliseid võimalusi osaleda erinevate huvitavatelkohtumistel, konverentsidel ja foorumitel. Loodan, et ülikooli tulevatel kursustel oleks samasugune võimalus erinevatel foorumitel osaledes ning konverentsidel abina tööl olles koolis loengutes õpitut kinnistada.

Eidi Leht memo kokkuvõte
Kokkuvõtteks pean ütlema, et see oli väga huvitav ja hästi korraldatud konverents, mis andis hulgaliselt mõtteainet.
Kõlama jäi minu jaoks, et riik on täpselt nii tugev kui tugevad on omavalitsused. Peame pöörama erilist tähelepanu oma regionaalpoliitikale, sest igal pool peab olema hea elada. Võtmesõnaks on transpordiühendus ja hooliv kohalik omavalitsus.  Riiki tuleb ehitada edasi ja luua hea ettevõtluskeskkond. Tulen mõelda uutmoodi, sest konkurents kasvab ja mõelda kas paigutame oma raha õigesse kohta.

Palju õnne uue riikliku tähtpäeva puhul ja kohtume järgmisel Omavalitsuspäeval 2019.

EOMVP%20(288).jpg

Omavalituspäeval osalenud üliõpilaste nimel Liisa Vares.

Omavalitsuspäeval osalenud üliõpilased: Timo Torm, Aarne Põlluäär, Maria Ossadtšaja, Regina Maslova, Eidi Leht, Triin Müür, Alina Ioutsi, Andres Kenno Õunap, Lili Tiri.

Riigiteaduste magistiõppekavaga on võimalik tutvuda meie veebilehel.