Riigiteadused
Riigiteaduste magistriõpingud tegelevad tänapäevaste valitsemisteooriatega ja nende rakendamise analüüsiga, aidates selgitada, kuidas poliitika tekib, mil moel seda ellu viiakse ning kuidas see meid ja ühiskonda mõjutab.
- Kas globaalne saab olla lokaalne?
- Kas rohkem võimu on tegelikult vähem võimu?
- Miks probleemid kipuvad nurjatuks?
- Kas sotsiaalpoliitika on majanduskasvu eelduseks või takistuseks?
- Miks haigekassal ei jätku raha?
- Kas valitsetus on valitsematus?
- Kas vasak on uus parem või kui oluline see poliitikakujunduses ülepea on?
- Millised on turgude erinevad paled avalikus poliitikas?
Need ja mitmed teised olulised ühiskonna korraldamise küsimused leiavad käsitlemist riigijuhtimise õppekava raames, mis keskendub riigivalitsemise väljakutsetele ja võimalustele üleilmastuvas maailmas.
Kava ühendab teoreetilise ja empiirilise, globaalse ja lokaalse, kvalitatiivse ja kvantitatiivse, avaliku halduse ja poliitikateaduse määral, mis vajalik sisukaks poliitikaanalüüsiks. Riigiteaduste õpingud on lähedalt seotud mitmete Ühiskonnateaduste Instituudi uurimiskeskuste teemade ja õppejõududega ning arendab Tallinna Ülikooli strateegilist suunitlust panustades fookusvaldkonna - ühiskond ja avatud valitsemine - elluviimisse.
Keda ootame õppima?
Riigiteaduseid on oodatud õppima kõik avara pilguga kandidaadid, kel on kõrghariduse esimene aste lõpetatud. Teretulnud on kõik praegused ja tulevased ametnikud, analüütikud-konsultandid, ajakirjanikud, kogukonnaaktivistid. Muidugi ka poliitikud või poliitilised nõunikud. Või inimesed, kes unistavad akadeemilisest karjäärist või kel on lihtsalt huvi ühiskondlike asjade korralduse ja selle analüüsivõimaluste osas.
Miks tulla meile õppima?
- Kui tunned huvi tänapäevaste valitsemisteooriate ja nende rakenduste vastu.
- Kui pead oluliseks panustada avaliku huvi teenimise ja sotsiaalse õigluse alasesse debatti ja tegevustesse. Meilt saad kaasa valitsemisteaduste eestikeelse erialase terminoloogia ning teoreetilise pagasi ja analüütilise tööriistakasti, et selles valdkonnas oma panus anda.
- Akadeemiline ja praktiline teadmine käsikäes – õppekava ja ka õppeainete ülesehitus võimaldab rakendada oma teadmisi praktilise probleemide lahendamisel. Et õppetöö toimub Tallinnas, on võimalik õppetöösse aktiivselt kaasata ka praktikuid.
- Kompetentsed õppejõud – kõik riigiteaduste põhiõppejõud omavad vähemalt doktorikraadi ja rahvusvahelist teadustöö kogemust. Samuti on enamikul õppejõududest praktiline kogemus töötamisega avalikus sektoris, ekspertidena poliitika kujundamisel või organisatsioonide nõustamisel, või kolmandas sektoris tegutsemisega.
- Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis on ka Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute Tippkeskus. Kui sind huvitavad need teemad, leiad meie juurest kompetentse juhendaja ja värsked andmed.
- Egalitaarne akadeemiline kultuur – akadeemiliste eelduste ja huvidega tudengeid kaasame nii oma teadus- ja arendusprojektidesse kui ka õppetöösse.
- Väike õpperühm võimaldab individuaalsemat lähenemist ning arutlevaid õppevorme.
Eriala õppejõud Triin Lauri räägib blogis lähemalt riigiteaduste magistriõppe erialast
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe – põhiosa õppetööst toimub reedeti ja laupäeviti, vabaaineid on soovi korral võimalik võtta ka nädala sees õhtuti.
Õppekava sisu
Riigiteaduste magistriõppekava keskendub valitsemisinstitutsioonide kujundamise ja toimimise analüüsile. Keskendutakse sellele, kuidas poliitika tekib, kuidas seda ellu viiakse, millised mõjud sel on ning millised on valitsemisega seotud institutsioonid ja väljakutsed nüüdisaegses ühiskonnas. Ka sellele, kuidas saavad asjad tehtud ehk võimuküsimusega. Kuivõrd poliitikat ei saa seletada vaid enesega, vaid selle seletused peituvad ühiskonnas, kultuuris, majanduses, ajaloos, inimloomuses, siis peab riigiteadus laenama seletusskeeme ja meetodeid teistest teadustest.
Oma õppekava kujundamisel oleme pidanud oluliseks pakkuda aineid, mis aitavad mõista valitsemisinstitutsioonide kujundamise eri tahke. Seetõttu ongi õppekava fookuses näiteks poliitika kujundamise teooriad ja rakendused ning mõjude hindamise metoodikad, kaasaegsed valitsemisteooriad ja heaolupoliitikad ja majandus- ja juhtimisained.
Riigiteadusliku hariduse üks suuremaid väärtusi on aga omandatav analüüsi- ja kirjaoskus, mis on hinnas ka väljaspool riigisektorit. Nii toestavad meiegi õppekavas mitmed ained analüütiliste pädevuste arengut ning pakuvad analüüsiks vajalikku „tööriistakasti“.
Lisaks on õppekavas sarnaselt kõigi teiste Tallinna Ülikooli magistrikavadega võimalik võtta ka mitmeid otseselt teadmiste ellurakendamisega seonduvaid kursuseid – näiteks praktika, ELU projekt ja välispraktika.
Õppeainete kujundamisel järgime kaht keskset printsiipi: esiteks, et teooria ja praktika käiksid käsikäes, ning teiseks, et kõik õppeained aitaksid kaasa analüütiliste pädevuste arengule. Õppekavas on põhirõhk kursustel, mille käigus ei tutvuta üksnes teooriatega, vaid omandatud teadmisi rakendatakse ka praktilistes analüüsides või suisa arendusprojektides
Riigiteaduste magistriõppe läbinud omandavad täieliku kõrghariduse, mis on nõutav erialastel töökohtadel avalikus sektoris.
Põhiõppejõud
Riigiteaduste magistriõppekaval jagavad oma kogemusi mitmete valdkondade õppejõud ja praktikud. Siiski on kaval ka oma põhiõppejõud, kes igapäevaselt õppetöö ja juhendamisega tegelevad.
Anu Toots
Anu Toots on sotsiaalpoliitika professor ja kuulub ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute juhatusse. Haldusjuhtimise õppekaval õpetab ta heaoluriigi ja – poliitikatega seotud kursuseid, aga ka uurimiskujunduse ja tekstiloome ainet. Samuti juhendab mitmeid selle eriala lõputöid. Anu teadustöö seostub eelkõige kaasaegse heaoluriigi jätkusuutlikkuse analüüsiga ja sotsiaalse investeeringu mõõtmega selles, aga ka võrdleva hariduspliitikaga ning eelkõige kodanikuhariduse analüüsidega. Viimasega on seotud ka tema kuulumine International Association for the Evaluation of Educational Achievements (IEA) nõukogusse.
Anu Toots Eesti Teadusinfosüsteemis
Georg Sootla
Georg Sootla on avaliku poliitika professor. Georgi teadustöö on keskendunud valitsemise korraldusele nii struktuuri- kui poliitika kujundamise protsessi aspektidest. Tema uurimistöö keskmes olnud valitsemisreformid, valitsuskabineti ja selle tugistruktuuride arengud ning kesk- ja kohaliku valitsuse suhted nii võrdlevas perspektiivis kui siirdeühiskondade spetsiifika vaatevinklist. Samuti on uurimistöö olnud keskendatud kohalike omavalitsuste, metsandussektori ja keskkonnavaldkonna, maksunduse ja riigi ning kogukonna siseturvalisuse korralduse uuringutele koostöös vastavate Eesti ametnikodadega (Siseministeerium Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium). Georg Sootla on nõustanud ja analüüsinud Eesti metsapoliitika ja Riigimetsade Majandamise Organisatsiooni kujundamist ning Eesti omavalitsuste koostöö arengut Läänemaal, Hiiumaal, Raplamaal ning omavalitsuste ühinemisi. Samuti haldusreformi.
Georg Sootla Eesti Teadusinfosüsteemis
Leif Kalev
Politoloogia professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta riigiteooriat ning kodakondsuse ja rändepoliitikatega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsuse ning nende muutumisega hargmaistumise ja üleilmastumise kontekstis. Lisaks on ta Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht ja toimetaja. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.
Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis
Kersten Kattai
Kersten Kattai on avaliku halduse lektor. Riigiteaduste ning haldus- ja ärikorralduse bakalaureuse ja Riigiteaduste magistriõppekavadel õpetab ta poliitika ja valitsemise, avaliku halduse ja poliitika kujundamisega seotud kursuseid. Tema uurimishuvi on seotud peamiselt kohalike omavalitsuste toimimise, kohaliku demokraatia ning keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vaheliste suhete analüüsimisega. Nendes valdkondades on ta osalenud arvukates teadus- ja arendusprojektides. Kersten on nõustanud haldusreformi poliitika kujundamist ja kohalike omavalitsuste ühinemiseid, mistõttu omab tihedaid koostöösidemeid vastavate organisatsioonidega (kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud, Rahandusministeerium, omavalitsusi nõustavad organisatsioonid). Kersten juhendab bakalaureuse- ja magistritöid eelnimetatud teemadel ning poliitika kujundamise ja analüüsi ning valitsemisorganisatsioonide disainimise teemadel.
Kersten Kattai Eesti Teadusinfosüsteemis
Peeter Selg
Riigiteaduste vanemteadur ning poliitikateooria professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitikateaduste metodoloogia ning võimuga seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt võimuteooria, nurjatute probleemide ja relatsioonilise lähenemisega. Antud teemaga seostub ka tema teadusprojekt „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“. Peeter Selg on ühtlasi ka instituudi väljaantava eestikeelse teadusajakirja Acta Politica Estica toimetaja.
Peeter Selg, 1 minuti loeng „Kuidas lahendada nurjatuid probleeme?“
Peeter Selg Eesti Teadusinfosüsteemis
Triin Lauri
Triin Lauri on avaliku poliitika dotsent ja ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute teadur. Riigiteaduste õppekaval õpetab ta heaoluriigi ja – poliitikatega ning haridussüsteemi ja hariduspoliitikaga seotud aineid. Triinu senine uurimishuvi on enim olnud seotud turuloomega hariduspoliitikas ning sellega seotud ebavõrdsusprobleemidega. Sellel teemal kaitses Triin ka doktoritöö, mis pärjati parima sotsiaalteaduste alase doktoritöö tiitliga. Lisaks hariduspoliitikale on Triinu uurimishuvide keskmes heaolupoliitikate sotsiaalse investeeringu mõõtme ning pere- ja tööturupoliitika küsimused. Triin on end mitmel korral täiendanud rahvusvahelistes meetodikoolides ning nii rakendab kui ka õpetab uurimismeetodeid ning nendega seotud väljakutseid nurjatud probleemide ajastul.
Triin Lauri, 1 minuti loeng „Kas lapse kooli peaks valima perekond?”
Triin Lauri Eesti Teadusinfosüsteemis
Priit Suve
Vastuvõtutingimused
-
Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset.
Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust vormist ning vestlusest. Vestlus toimub kirjaliku vormi põhjal. Kirjalik vorm tuleb eelnevalt üles laadida SAISi infosüsteemi.
Kirjalikus vormis kirjeldab kandidaat oma õpimotivatsiooni, erialavalikut ning võimaliku lõputöö teemat, millele võiks õpingute käigus spetsialiseeruda. Kirjalik vorm on sisendiks vestlusele kandidaadiga. Vestluse ja kirjaliku ülesande põhjal hinnatakse kandidaate kolmes erinevas kategoorias: õpimotivatsioon, valmisolek magistriõpinguteks, magistritöö teemapüstitus. Kui aga erialavalikuga haakuvat meelisteemat veel pole, võib esitada ka umbes leheküljelise arutluse ühel riigiteaduste erialaga haakuval teemal, kas etteantud näidisteemade hulgast või vabal valikul.
Vastuvõtueksami osade suhe lõpptulemusse: Õpimotivatsioon (40%), valmisolek magistriõpinguteks (40%), magistritöö teemapüstitus (20%). Kõikide kategooriate lõikes peab iga kandidaadi sooritus vastama vähemalt kõige madalamale hindamistabelis toodud punktisummale (õpimotivatsioon 20p, valmisolek magistriõpinguteks 20p ja magistritöö teemapüstitus 10p). Kui see tingimus on täidetud, hinnatakse igat kandidaati kõikide kategooriate lõikes ning vastuvõtulävendi ületamiseks tuleb koguda 70p. Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta): Eraldi fail asub koduleheküljel Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Eraldi fail asub koduleheküljel
Kuhu edasi?
Priit Suve lõpetas riigiteaduste magistriõpingud 2009. aastal ning jätkas kohe doktoriõpingutega, mille ka 2016. aastal edukalt lõpetas. Täna töötab ta Sisekaitseakadeemias politseiteooria professorina ja Tallinna Ülikooli teadurina.
„Mida MA mulle andis? Süvendas hirmu. Olin enne magistriõpinguid politseinikuna töötanud üle 15 aasta ning õppima asudes sain veidi aimu sellest, mis võib juhtuda, kui oled seotud ainult ühe valdkonnaga, ainult ühe keskkonnaga, ühe sõnavaraga … Õpinguid alustades olin kõrge riigiametnik ning istusin koolipingis koos endast ligi poole nooremate, avatud ja tarkade inimestega, kellel puudus igasugune arusaam või aukartus hierarhiate ees, neid lihtsalt ei olnud nende jaoks. See oli nii tervendav! Muidugi teadmised ja kõik muu, mis õpingutega kaasneb, kuid minule kui üsna suletud süsteemist tulnule olid magistriõpingud ikkagi just õppetunniks inimesena.“
Georg Linkov kaitses magistrikraadi riigiteaduste erialal 2012. aastal. Mõned aastad varem kandideeris kohalikel valimistel ja tõusis "musta ratsuna" poliitikaareenile. Jätkab tänaseni poliitikas.
„Kuidas näidata suunda kellelegi, kes ei ole eksinud?
Minu õppima suundumise tingis uue väljakutse vastuvõtmine esmapilgul täiesti uues valdkonnas. Seni olin ma üle kümne aasta juhtinud erinevaid üksusi Eesti Kaitseväes ja avalikku sektorisse tööle asumine tundus väljakutsena. Sellest omakorda tekkis soov ja vajadus ennast täiendada. Ootused oli kõrged, motivatsioon laes, aga aeg piiratud. Edasiõppimine andis mulle kinnituse, et tähtis pole mitte päheõppimine vaid läbimõtlemine! Lisaks paranes seminarides väitlemis- ja argumenteerimisoskus.
Boonus: Õppejõudude kvaliteet on maailmatasemel. Mis ei tähenda seda, et peaksite nendega pimesi nõustuma. Vastupidi- vaielge, argumenteerige, sest ka nemad teevad vigu. Suurepäraseks muudab nad aga julgus vigu tunnistada! Ah jaa- õpikeskkond lummav, uued sõbrad- jah!“
Uku Särekanno lõpetas Tallinna Ülikoolis haldusjuhtimise eriala 2004 aastal. Ta töötab hetkel Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitjana küberturvalisuse alal. Varasemalt on juhtinud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda ning töötanud erinevatel kohtadel Euroopa Komisjonis, Riigikantseleis ja Välisministeeriumis. Tegeles pikalt migratsiooni ja piirivalve teemadega Brüsselis, aitas valmistada ette Eesti ELi Nõukogu eesistumist ning töötas Brexit läbirääkimiste juhi Michel Barnier tiimis.
„Ülikool andis mulle head teadmised, sõbrad ning suurepärase koostöövõrgustiku. Omandatud tervikpilt ühiskonnast aitas kaasa nii töö tegemisele kui enesearengule. Tänu sellele pean enda peamiseks tööalaseks saavutuseks ja missiooniks uste avamist ja avatuna hoidmist Eesti inimestele (Schengen, vaba liikumine, viisavabadus kolmandate riikidega). Hobi korras jälgin migratsiooni ja varjupaigapoliitikaga annan sel teemal loenguid ja kirjutan analüüse.”
Ave Viks lõpetas haldusjuhtimise magistriõppe 2009. aastal, jätkab õpinguid doktorantuuris ning töötab kümnendat aastat ministeeriumis kohaliku omavalitsuse poliitika kujundajana ja ühe haldusreformi peaasjatundjana.
„Tõenäoliselt igaüks saab tööga avalikus sektoris hakkama ka ilma vastava erihariduseta, ent ilma avaliku halduse magistrikursust läbimata oleks see kui kompassita orienteerumine. Arutelud erineva taustaga kursusekaaslaste ja õppejõududega õpetasid nende aastate jooksul ka oma tööd kõrvaltvaataja pilguga nägema ning küsima rohkem nii endalt kui teistelt. TLÜ professorid ja lektorid on aktiivselt seotud poliitika kujundamise ja rakendamisega ja –kujundajate, -rakendajatega, seega nii loengud kui seminarid ei ole kuiv teooria, vaid läbipõimitud analüütiliselt sisepilgust Eesti avaliku sektori erinevate osade toimimisele. Ja muidugi loendamatu akadeemiline kirjandus, mis selle aja jooksul loetud. See on kindlasti andnud mulle väga korraliku kompassi tööks avalikus sektoris ja usun, et see on hindamatu väärtusega sõltumata sellest, kas olla spetsialist või tippjuht avalikus sektoris.“
Birgit Lüüs lõpetas haldusjuhtimise magistriõppe 2012. aastal ning töötab kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja asetäitjana Siseministeeriumis. Hetkel (2017. aasta lõpuni) on aga rotatsiooniga Eesti Vabariigi Alalises Esinduses EL-I juures erialadiplomaat varjupaigapoliitika küsimustes.
„Tallinna Ülikooli Haldusjuhtimise õppekava andis mulle mitmekülgsed teadmised ühiskonna toimimisest ning oskuse mõista, analüüsida ning välja töötada poliitikaid, mis erinevaid ühiskondlikke protsesse mõjutavad. Haldusjuhtimise õppekava õppejõud on tõelised oma ala professionaalid ning nende ühiskonna- ning poliitilisi analüüse ja mõtteid oli alati huvitav kuulata. Pean kõige suuremaks väärtuseks lisaks tugevale teoreetilisele põhjale ka praktilise suunitlusega ning analüüsivõimekust, argumenteerimise ja ettekannete tegemise oskust arendavaid seminare, mis olid üldiselt iga kursuse osad. Nende oskuste olulisust olen tundud igapäevases töös, kus lisaks analüüsivõimele ja uute poliitikasoovituste väljatöötamise suutlikkusele on oluline osa ka nende esitlemine ning kaitsmine.“
Darja Saar lõpetas haldusjuhtimise magistriõppe ning töötab Eesti Rahvusringhäälingus ETV+ peatoimetajana.
"Mul vedas elus olla suurte ja elumuutvate algatuste nagu üleriigiline noorte ettevõtlikkuse arendamise konkurss ENTRUM ja telekanal ETV+ eestvedaja. Nagu ikka suurte, inimeste elukvaliteeti mõjutavate projektide puhul on oluline, et nad toetavad ühiskonna toimimise loogikat üldisemalt ning kaasavad avaliku ja erasektori ning ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Oskus näha suurt pilti, mõista kuidas üks otsus või tegu mõjutab terve süsteemi, oskus planeerida ja kavandatud ellu viia, juhtida organisatsiooni ja inimesi ei tule sünniga kaasa, seda peab õppima. Mul oli õnn õppida seda parimatelt Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise erialal."
Miks ühiskonnateaduste instituut?
- Instituudis tegutsevad Interdistsiplinaarsete elutee-uuringute tippkeskus ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt ja, mis loovad mitmekülgseid võimalusi näiteks heaolu- ja hariduspoliitikast või rände-, varjupaiga-, lõimumis-, sotsiaal-, rahvastiku- ja huvitunutele.
- Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
- Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas.
- Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade, kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks politoloogia, rahvusvaheliste suhete, õiguse või ka sotsioloogia vallas.
- Riigiteaduste suunal on pikaajaline traditsioon, arvukas õppejõudude ring ja siin on Eestis ainsana eraldi õppekavade tasemel esindatud nii poliitikateadused, valitsemisteadused kui rahvusvahelised suhted, mis on samas omavahel lõimitud.
- Instituut on mitme rahvusvahelise riigiteadusliku teadusühenduse – ECPR, EGPA, NISPA, aktiivne liige.
Käimasolevaid teadus- ja arendusprojekte
TLÜ interdistsiplinaarsete elutee uuringute tippkeskus – Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tippkeskus
Acta Politica Estica – Tallinna Ülikoolis välja antav poliitika ja valitsemise alane teadusajakiri.
Näiteid tudengite kaitstud lõputöödest
Kava konsolideeriti 2017. aastast Haldusjuhtimise magistrikavaga
- Euroopa Liidu nõukogu otsustusprotsessis kasutatavad läbirääkimiste strateegiad ja tulemuslikkuse mõjufaktorid Eesti näitel
- Kohalike omavalitsuste võimumustrite muutumine 2002-2013
- Huvigruppide kaasamine ja koostöö töövõimereformis
- Asumiseltside ja linnaosavalitsuste suhted koosvalitsemise paradigmas
- Mitme ministeeriumi vastutuses olevate valdkondade strateegiline juhtimine riigi tasandil
- Riigi rollid ja nende realiseruumine eraõiguslike asutuste korralduses ja juhtimises
- Eesti kohalike omavalitsuste ametnikkonna profiili analüüs
- Eesti kui väikeriigi suutlikkus mõjutada Euroopa Liidu poliitikate kujundamise protsessi
- Terviseedenduse poliitika mitmetasandilise valitsemise perspektiiv
- Rahvussuhete politiseeritus meediakajastuses ja eestivenelaste valimiskäitumises: 2002. ja 2013. aasta kohalike valimiste võrdlus.
- Ida-Viru hariduspiirkond üldhariduse jätkusuutliku arengu tagamiseks Jõhvi piirkonna näitel
- Tervisepoliitika juhtimine – tervist edendavate strateegiate rakendamine läbi kesk- ja kohalike valitsemistasandite
- Noorte valmidus ja erakondade valmisolek valimisea langetamiseks
- Rotatsioonisüsteemi rakendamise ohud ja võimalused Eesti avalikus teenistuses ning mõjud indiviidi tasandil
- Kohalike omavalitsuste roll keskvalitsuse poolses poliitika kujundamise protsessis
- Linnade ettevõtlusstrateegiate võrdlev analüüs
- Kohalike omavalitsuste koostööliitude roll kohalikus ja piirkondlikus valitsemises. Eesti, Soome ja Saksamaa võrdlev juhtumiuuring
- Kriiside mõju poliitagenda kujundamisel: võrdlev juhtumianalüüs
- Venekeelse kooli kogukonna võimestamine üleminekul eestikeelsele õppele
- Linnajuhtimise mudelid ja detsentraliseerimise kogemused Euroopas Tallinna linna perspektiivis
- Detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud juhtimismudelid kohalikus omavalitsuses. Kohtla-Järve linna juhtum
- Institutsioonide kujundamise dünaamika: valitsuse kui täitevvõimu tuumiku kujunemine 1990. aastate Eestis
- Eesti kohalike omavalitsuste poliitilise eliidi konfiguratsioonide analüüs
- Avaliku sektori struktuurireformide legitimeerimine
- Ametnike roll vene õppekeelega koolide üleminekul eestikeelsele õppele
- Elektroonilise valitsemise mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale Maksu- ja Tolliameti näitel
- Sotsiaalne tõrjutus ja noorte haridusränne
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina. Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.
Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele
CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus
CIVITASE korraldatud Riigikogu simulatsioon 2015. aastal.
International Relations Society – tudengite algatatud ja rahvusvahelisele poliitikale pühendatud klubi
Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.
Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.
Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.
Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:
- Peeter Selg „Kuidas lahendada nurjatuid probleeme?"
-
Triin Lauri "Kas lapse kooli peaks valima perekond?"
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, riigiteadusliku uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.
Huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Politoloogia
Ühiskonnateaduste instituut
Poliitika – see on ühiskondliku muutuse loomise vahend. Kui veel mõne aasta eest võis arvata, et riigi juhtimiseks ja ühiskonnaelu suunamiseks piisab õiguse, rahanduse või avaliku halduse alastest teadmistest, siis viimase aja sündmused ütlevad selgelt: poliitika on tagasi.
Rahvusvahelised suhted
Ühiskonnateaduste instituut
Kas olete huvitatud rahvusvahelisest julgeolekust ja muutuvast maailmakorrast? Siis on Tallinna Ülikooli rahvusvahelised suhted teie jaoks! Rahvusvaheliste suhete programm vaatleb tänapäevaseid julgeolekuprobleeme globaalsest IR-vaatest. See analüüsib kriitiliselt maailmapoliitikas toimuvaid muutusi.
Sotsioloogia
Ühiskonnateaduste instituut
Tallinna Ülikooli uuendatud, sessioonõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.