Eesti julgeolek, tehisintellekt ja sisseränne: tudengid tutvusid riigijuhtide tööga
Tallinna Ülikooli riigiteaduste magistrandid ja kohaliku valitsemise mikrokraadi õppes osalejad tutvusid 18.10.2024 riigiasutuste tööga ja tundsid huvi väljakutsete vastu, millega Eesti silmitsi seisab.
Seminar-praktikumi avas selle korraldaja, ülikooli õppejõud Sulev Lääne kes märkis, et väga oluline on teooria ning praktika sidusus ja selle üheks efektiivseks vormiks ongi kujunenud õppetöö nn viimine riigi olulisematesse institutsioonidesse. Nii avaneb üliõpilastel vahetu võimalus kuulata ja ka ise küsida riigi toimimisega seonduvatel aktuaalsetel teemadel – teisalt saavad aga asjaomaste institutsioonide juhid ning ametnikud tagasisidet, millised on üliõpilaste seisukohad nende valdkonna arengute kohta. Eelnevat rõhutatakse ka OSKA asjakohases raportis.
Seminar-praktikumil osalejaid tervitas ka Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, kes tänas võõrustajaid ja rõhutas, et õppe teaduspõhisus ühelt poolt ning sidustatus eriala reaalse tööeluga kõigil tasanditel on kvaliteetse ja tänapäevase kõrghariduse eelduseks. Arutelud sedavõrd kõrgetasemeliste poliitikakujundajatega pakuvad rohkelt õppimisvõimalusi - seda nii üliõpilastele ja osalevatele õppejõududele, kui ka teadusprorektorile endale. Ülikooli ja riigi institutsioonide ning kohalike omavalitsuste koostöö aitab hoogustada teadmussiiret ning kasvatada ülikooli panust Eesti arengusse.
Tudengid alustasid hommikut superministeeriumis kohtudes justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga, kes on olnud kauaaegne riigiametnik ja poliitik.
Pakosta rõhutas kohtumisel, kui oluline on riigi poolt hallatavate andmete parem kasutus. Eesti on kuulus oma digiriigi saavutuste poolest, kuid Pakosta tõi välja, et järgmine samm on andmepõhise otsustamise edendamine. Ta kirjeldas, kuidas praegu juba tehakse suuri andmeanalüüse, et paremini toetada riiklikke otsuseid, näiteks toimetulekutoetuste määramisel. Tudengite küsimustest kumasid läbi huvi sõjalise valmisoleku vastu ja tehisintellekti kasutamine. Pakosta rõhutas ka küberturvalisuse olulisust, nentides, et iga päev toimub Eestis keskmiselt 15 mõjuga küberrünnakut riigiasutuste ja ettevõtete vastu, mis tõstavad esile vajaduse parandada küberturvalisuse standardeid. Samuti pööras ta tähelepanu probleemile, et paljud riigi kasutuses olevad andmebaasid ja tarkvarasüsteemid on vananenud, suurendades küberrünnakute ohtu. Kohtumiste teemaks oli ka sõjaoht. Pakosta rääkis, et uued riiklikud süsteemid viiakse pilve, et neid oleks võimalik kiiresti liigutada. See tähendab, et vajalikke teenuseid saab osutada ka piiri tagant. Ukrainas on praegu sarnane süsteem kasutusel ja see toimib. „Parem on olla valmis ja valmistuda,” lisas minister.
Õiguskantsler endale paksu nahka ei kasvata.
Edasi sammusid tudengid Toompeale, kus kohtuti õiguskantsler Ülle Madisega. Ta jagas oma vaateid põhiseadusliku järelevalve ja sõltumatuse tähtsuse kohta, öeldes, et erapooletu olemine ongi õiguskantsleri töö juures peamine.
Madise kirjeldas ka, kuidas sageli eksitakse seaduste tõlgendamisel ja kohaldamisel, mis tekitab asjatuid probleeme. Näiteks tõi ta välja juhtumi, kus keskkonnaamet soovis kehtestada looduskaitsealasid pelgalt oletatava kassikaku hääle põhjal. Õiguskantsler leidis aga, et kui keegi kassikakku näinud ei ole või häälest salvestust ei oma, ei saa ka ala kaitse alla võtta. Tegemist oli süsteemse seaduse valesti tõlgendamisega. Madise tõi esile ka haridusvaldkonna probleeme, sealhulgas koole, kes on kasutanud kooli kodukorra rikkumisi kui vahendit keeruliste õpilaste eemaldamiseks, selle asemel, et neid toetada ja aidata. Ta rõhutas, et koolidel on kohustus pakkuda tuge kõigile õpilastele, hoolimata nende probleemidest. Veel rääkis Madise õiguskantsleri kantselei juhtimisest ja „paksu naha” kasvatamisest. Ta sõnas, et töö on keeruline siis, kui asjatult süüdistatakse, näiteks poliitikute või ajakirjanike poolt. Talle on öeldud, et kasvatagu siis paks nahk, kuid Madise seda õigeks ei pea. Ta rääkis, et kui ta enam ei hooli juhtumitest, mis käivad tema valdkonna alla, pole õiguskantsleri tööd üldse mõtet teha.
Mis saab Eestist Trumpi valimisvõidu korral?
Kui tudengid riigikokku jõudsid, ootas neid ees kohtumine väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga. Temaga arutlesid tudengid laiemalt Eesti välispoliitika üle, keskendudes eelkõige suhetele Hiina ja USA-ga. Juttu tuli aga ka Lähis-Idast ja loomulikult Venemaast. Mihkelson tõi välja, et Hiina kasvav mõju ja roll rahvusvahelises poliitikas on midagi, millega tuleb arvestada. Mihkelson märkis, et Taiwaniga seotud küsimused võivad tuua suuri geopoliitilisi muutusi, kui Hiina peaks astuma samme Taiwani vastu. Veel küsisid tudengid Mihkelsonilt USA valimiste kohta ja mis saab siis, kui Donald Trump peaks ikkagi valimised võitma. Mihkelson märkis, et see ei tähendaks Euroopale kindlasti head. Tõenäoliselt ei saaks Ukraina nii palju toetust USA-lt, kuid küsimuse alla on ka kaitsevõime Eestis. „Saab olema rohkem tööd, et hoida ühendriike järgmise nelja aasta jooksul huvitatud meie elust,” lausus Mihkelson.
Siseministeeriumis ikka sisejulgeolekust
Õhtupooliku veetsid tudengid siseministeeriumis, kus oli plaanis kohtuda siseminister Lauri Läänemetsaga. Pakiliste asjaolude tõttu ei saanud minister aga kohtumisel osaleda ja teda asendas siseministri nõunik Vootele Päi. Samuti vestles tudengitega sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik. Siseministeeriumis käsitleti sisejulgeoleku teemasid, sealhulgas inforünnakute ohtu ja radikaliseerumist. Päi rõhutas, et turvalisust Eesti riigis ei tohiks siduda rahvusega, vaid pigem vaadata radikaalset mõtteviisi ja sellega seotud käitumist. Kaasik lisas, et oluline on olla tähelepanelik, kui inimesed väljendavad vaenulikke hoiakuid Eesti riigi suhtes, kuid tuleb vältida ebaõiglasi üldistusi. Juttu tuli ka sisserändest. Päi rõhutas, et üks oluline eeltingimus, keda me riiki lubame ja kui palju, on võime integreerida sisserändajad ühiskonda. Ajaloolise pärandi tõttu on Eestil juba niigi keeruline olukord, kus liiga palju eraldiseisvaid gruppe võib tekitada ühiskondlikke probleeme. Seetõttu on Eesti sisserändepoliitika olnud valiv ja avatud eelkõige nendele, kes toetavad meie majandust. Lisaks mainisid Päi ja Kaasik, et majanduskabinetis on sisserände teema arutluse all ja kuigi sisserändekvoot ei ole täitunud, tuleb jätkuvalt tagada, et sissetulev tööjõud oleks hästi kontrollitud, et vältida äärmuslust ja muid julgeolekuriske.
Kokkuvõttes pakkusid need kohtumised magistrantidele ja tudengitele hea ülevaate Eesti eesseisvatest väljakutsetest ning nende lahendamise võimalustest ja plaanidest – olgu tegemist küberturvalisuse, põhiseaduse kaitse või rahvusvaheliste suhete küsimustega.
Seminar-praktikumi pildigalerii on leitav SIIT *
*Fotode autorid on Jüri-Andreas Järviste ja Ann Mäekivi
Seminar-praktikumi kava on leitav SIIT