Eesti X Omavalitsuspäev Jõgeval – kohalik omavalitsus ning riik ettevõtluse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas
Eesti X Omavalitsuspäev (OVP 2025) toimus 18. - 19. septembril 2025 Jõgeval, keskendudes teemale „Kohaliku omavalitsuse ja riigi koostööst ettevõtluse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas“ Jõgeval Kaunite Kunstide Kodus.
Kokku tulid traditsiooniliselt riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste, ettevõtluse- ning sotsiaalhoolekande valdkonna esindajad. Kaks päeva kestva ürituse jooksul arutleti ettevõtluse ning sotsiaalhoolekande koostöö tähtsuse üle ja arutleti, kuidas koostöö aitab kaasa piirkondliku ja üleriigilise elu edendamisele. Osalejatele pakuti mitmeid töötubasid, kus käsitleti järgmisi teemasid:
- Ettevõtlikud kogukonnad ja väikeettevõtlus
- Hoolekandereform ja selle tulevikuvaade.
- Ettevõtja mured – milliseid lahendusi ettevõtja vajab. Töötukassa andmed.
- Koduteenuste areng. Tuleviku vaade.
- Lahendused riigi ja KOV poolt. Taristu ja investeerimiskliima. Riigi ja KOVi roll.
- Lastekaitse. Korraldus ja muudatused, sh võrgustikutöö erinevate osapooltega.
Ettevõtlus ja sotsiaalhoolekanne koostöös
Aivar Kokk, Jõgeva vallavolikogu ning Riigikogu liige rõhutas, et kohalike omavalitsuste roll on palju suurem, kui sageli arvatakse – just siis, kui lumi jääb lükkamata või kooliuksed ei avane, pöördutakse esmalt kohaliku omavalitsuse poole. Raha ei teki iseenesest, vaid ettevõtlusest, ning seetõttu on meie kohustus hoida nii ettevõtjaid kui ka kogukonda. Softcomi edulugu näitab, kuidas koostöös saab linna arendada ja tulevikku kindlustada. Loodan, et ka edaspidi kuuleme ettevõtjatelt häid mõtteid ning et neid ei unustata ei kampaaniate ega valimistulemuste järel. OVP 2025 moderaatoriks oli Märt Treier.
Sulev Lääne, MTÜ Polis president ning Tallinna Ülikooli õppejõud, märgib, et tänane päev on eriline – tähistame Omavalitsuspäeva kümnendat aastapäeva ning meenutame ühiselt meie teekonda. Jõgeva kolleegidega on alati olnud rõõm koostööd teha. Kogukondlikule omavalitsusele on palju kaasa aidanud ka Torma töötanud C. R. Jakobson, kes eestlaste ja lätlaste esimese avaliku võimu seaduse ning omavalitsuspäeva ühe aluse, 1866. aasta Makoggukonna Seadus Baltia merre kubermangudele Ria, Tallinna ja Kura-male olulisust väga rõhutas. Jakobson nägi seaduses uue ajajärgu algust rahva ajaloos, võrdles teda Päikesega ja osutas tema rakendamise positiivsetele tulemustele. … Eesti rahvas hõiskas, sest nüüd alles oli tõsine vabadus kätte tulemas, mida siiamaale ainult nimepidi meie maal oli tuntud.
Kogukond on see, mis on aidanud meil riiki luua ja hoida. Nii nagu lauluisa Kreutzwald Kalevipoja esimese trüki eessõnas 1857. aastal (1936. aasta viies väljaanne) väljendas lootust, et rahvas saab ja oskab iseseisvalt elada. Hea et Jõgevamaal hoitakse ikka Kalevipoega au sees. Ka täna, kriiside ajal, on meile eeskujuks kogukonnad, kus inimesed hoiavad kokku, nagu Muhu vallas, kus näiteks kord aastas omavalitsuse staatuse taastamise ajal oktoobris, kogunetakse valla ühisele kohtumisele.
Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor lisas, et “Uhke on olla eestlane – see tunne ei ole kunagi kõikuma löönud, kuigi olen maailmas palju ringi käinud. Meie missioon on läbi tarkade valikute kohalikku elu paremaks muuta ja seeläbi toetada noori, et ka nemad tunneksid uhkust oma juurte üle, kuigi kogu maailm on neile avatud. Viimasel ajal on tehisaru toonud kaasa nii rõõme kui ka hirme, ent üks on kindel – ettevõtjaks olemist, aga ka hoolimist ja hoolitsemist ei saa kunagi masinate pärusmaaks usaldada, see jääb alati inimeste kätesse ja südamesse. Täna siin koos olles on mul hea meel, et just teie olete need, kes neid mõtteid edasi kannavad ja tegudeks vormivad.“
Ettevõtlus, sotsiaalhoolekanne ja omavalitsuste roll
Viktor Svjatõšev, Jõgeva vallavolikogu esimees tervitas kõiki osalejaid „tere tulemast Jõgevale – külma pealinna, kus elavad sooja südamega inimesed”. Samuti oli ta seisukohal, et kogukond on täis ettevõtlikkust ja inspiratsiooni – nii töötubades kui ka tegudes, mis loovad tulevikku. Siin sünnivad partnerlused, nagu siinsamas Torma kandis tehakse suuri investeeringuid põllumajandusse. Kaubanduse vallas oleme hiljuti saanud juurde uusi hooneid ja teenuseid, sealhulgas ka kauaoodatud burgerikoha. Kõige selle keskmes on tänu ja koostöövaim – Jõgeva vald on olnud kindel partner nii ettevõttele kui ka kogukonnale.
Ingrid Sindi, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent tõi lastekaitse töötoas välja, et laste ja peredega tehtav kvaliteetne töö eeldab asjatundlikkust, mis omakorda põhineb heal tasemeõppel. Hästi ettevalmistatud lastekaitsetöötajad suudavad olla empaatilised, teha teadlikku ja süsteemset tööd, mis toetab perede tegelikke vajadusi ja laste heaolu. Sama oluline on tähtsustada ja tugevdada koostööd, nii spetsialistide vahel kui ka eri süsteemide ja kogukondade tasandil. Ülikooli tasemeõppes püüamegi tulevastele lastekaitsetöötajatele õpetada neid teadmisi ja oskusi, aga sama tähtis on kujundada ka uurimismeelsust, oskust ja julgust tõstatada küsimusi ning otsida vastuseid, mis aitavad lastekaitsetööd järjepanu edasi arendada.
Mõttearendus ettevõtluse ja sotsiaalhoolekande teemadel
Töötubade aruteludes kõlasid ühised mured ja ettepanekud nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate koostöö parandamiseks. Töötubades osalesid Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Jõgeva valla ja samuti teiste kohalike omavalitsuste esindajad. Kohal olid näiteks Signe Riisalo ja Helmen Kütt Riigikogust, ministrid Hendrik-Johannes Terras, Erkki Keldo, Tartu linnapea Urmas Klaas, Jõgeva vallavanem Helle Kajaste, valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas, SA Jõgevamaa Arendus-ja ettevõtluskeskuse juhataja Aive Tamm, suurettevõtja Oleg Gross ja paljud teised.
Räägiti majandus- ja maksupoliitika keerukatest valikutest, usalduse olulisusest ühiskonnas ning vajadusest otsuseid teha rahulikult ja teaduspõhiselt. Mitmed osalejad rõhutasid, et kohalike omavalitsuste roll peab suurenema, eriti planeeringute ja kogukondade kaasamise osas. Arutleti ka kutsehariduse tuleviku, regionaalse arengu, elamispindade kättesaadavuse ning transpordiühenduste üle. Ühiselt leiti, et lahendusi tuleb otsida koostöös, tasakaalukalt ja pikemas perspektiivis, et tagada Eesti inimeste heaolu ja ettevõtluskeskkonna kestlik areng.
Omavalitsuspäeva traditsioonid jätkuvad
18.09.2025 õhtul toimus Riigikogu erakondade esindajate debatt, millest võtsid osa Urmas Reinsalu, Isamaa; Anti Haugas, Reformierakond; Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Erki Savisaar, Keskerakond ja Eduard Odinets, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Arutleti ettevõtluse ja sotsiaalhoolekandega seotud küsimusi ning kohaliku arengu teemasid.
Omavalitsuspäeval tunnustati konkursi „Aasta Omavalitsustegu“ võitjaid. Laureaadiks tuli Tallinna Ülikool, Rakvere linn, Maardu linn, Tallinn ja Harku vald ühistegevusega “Vastutustundlike demokraatlike kodanike arendamine ja koostöö” korraldamisel. Nominentideks olid Jõhvi ja Toila valdade vabatahtlik ja omaalgatuslik ühinemine Jõhvi vallaks. Tunnistus anti üle Jõhvi vallavanemale Maris Toomelile ning Seenioride kaasamine Valga vallas kehalistesse ja mõtlemistegevustesse Lüllemäel, Karulas. Tunnistus anti üle Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktorile Tiia Õunale.

Kiideti heaks OVP 2025 deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele. Osapoolte töö deklaratsiooniga jätkub, kuhu on kaasatud nii kohalike omavalitsuste, riigi kui ka ülikooli esindajad ja eksperdid, sh Tiina Pajuste, Indrek Grauberg, Lauri Leppik, Marju Medar, Aare Kruuser ja Rivo Noorkõiv.
Kultuuriprogrammi raames said osalejad tutvuda Jõgeva teemakohaseid paiku ning nautida tantsuõhtut. Ürituse atmosfäär pakkus osalejatele inspiratsiooni ja uusi ideid ettevõtluse, sotsiaaltöö ning piirkondliku arengu seostamiseks.
Eesti X Omavalitsuspäev 2025 tõi esile ettevõtluse, sotsiaaltöö ja kohaliku arengu tiheda seose ning pakkus olulist platvormi, kus jagada häid praktikaid ja arutleda kohaliku kultuurielu edendamise üle. Ürituse teemad ja kaasavad arutelud andsid osalejatele võimaluse leida uusi lahendusi ja tugevdada koostööd elujõu säilitamiseks.
Päeva lõpetuseks anti Eesti XI Omavalitsuspäeva korraldusõigus üle Rakvere linnale, mille võttis vastu linnapea Triin Varek.