„Ekspert Eetris“ TLÜ politoloogidega: kas käes on periood, kus USA on langemas ja Hiina pole veel tõusnud?
Kuidas on Eesti Vabariigi valitsus kriisi ohjamisega hakkama saanud? Milline mõju on viirusekriisil ja sellele järgneval majandussurutisel demokraatiale ning kas lähiajal on oodata Hiina veelgi jõulisemat esiletõusu ja USA langust? Nendel ja mitmetel teistel teemadel arutlesid Tallinna Ülikooli zoomiseminaril meie võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts ning poliitikasotsioloogia dotsent, Yale'i Ülikooli külalisteadur Mari-Liis Jakobson, kes oli seminari ajal USAs.
Viirusekriisile reageeriti Eestis küll väikese hilinemisega, aga enam-vähem õigeaegselt. Nii Tõnis Saarts kui ka Mari-Liis Jakobson tõdesid zoomiseminaril, et Eesti on viirusekriisiga päris edukalt hakkama saanud ja sõnumid on olnud üsna ühtsed.
Kriisi algusest alates on valitsus aktiivselt pidanud nõu ekspertidega, mis võis Saartsi arvates nii mõnelegi inimesele tulla üllatusena, sest osad valitsuspartnerid olid selles osas negatiivselt meelestatud. Ekspertide kaasamine oli aga politoloogide arvates õige otsus, kuna valitsuseliikmetel oleks oma enese tarkusest kriisi ohjamisel väheseks jäänud. Ekspertide kaasamisel on ka teatud ohud. Näiteks eksperte kaasatakse, aga valitsus paneb neile vastutuse. „See tähendaks seda, et poliitikud pesevad end puhtaks. Õnneks seda pole tehtud. Loodan, et seda ei tule ka,“ rääkis Saarts.
Mari-Liis Jakobson tõi seminaril välja, et poliitikud ju tahavad enda peale võtta palju vastutust neil olukordades, mis hästi lahenevad. Viirusekriisi puhul polnud tema sõnul palju valikuid, kuidas seda hallata, kuna juhtmaterjalid olid teiste riikide poolt ette antud. Edaspidi tuleb aga majanduskriisi faas, kus tuleb ideoloogilisi otsuseid teha kohapeal. „Selles osas olen rohkem mures, kuidas hakkama saadakse, kui kolm osapoolt tirivad vankrilt eri suundades ja pole kindlat autoriteeti /…/ kriis nõudis tehnilist haldamist, mitte nii-öelda uue suure pildi välja töötamist. See seisab veel ees ja võivad lahkmed tekkida,“ arvas Jakobson.
USA ja vastuolulised sõnumid
Ameerika Ühendriigid on üle paari miljoni nakatunuga saanud koroonakriisist kõige enam kannatada. USA on kriisijuhtumites olnud üks markantsematest juhtumitest tänu president Donald Trumpile.
Kriisi ajal on politoloogid ja teised eksperdid analüüsinud D. Trumpi kõnesid ja leidnud, et põhiline toon, mida ta kriisikommunikatsioonis kasutab, on enesekiitus või -imetlus ning sõnum, et USA on suurepäraselt hakkama saanud ja probleem kaob kohe ära.
Mari-Liis Jakobson, kes ka ise elab praegu USAs, rääkis seminaril, kuidas Donald Trump on kriisjuhtimises otsustanud minna hästi ebakonventsionaalset teed, aga oluliselt vähem edukalt, kui oma presidendikampaanias.
„Kui tavaliselt on poliitilise liidri roll kriisis tagada stabiilsuse tunne ja ühtsed sõnumid, siis siinses kontekstis me näeme pigem seda, et ta muudab hästi sageli oma positsiooni,“ leiab Jakobson.
Jakobson rääkis, et teda kui poliitikateadlast huvitab, kuidas toimub kriisi poliitiline juhtimine ehk milliseid juhtrolle poliitikud võtavad. Lisaks, mida see tähendab üldisele poliitkonkurentsile ja millist mõju avaldab tulevikus laiemalt.
Koroonakriisi ajal on politoloogid ja teised eksperdid analüüsinud Donald Trumpi kõnesid ja leidnud, et põhiline toon, mida ta kriisikommunikatsioonis kasutab, on enesekiitus või -imetlus ning sõnum, et USA on suurepäraselt hakkama saanud ja probleem kaob kohe ära. „Hiljem aga kinnitab, et probleem on olemas ja siis ütleb uuesti, et pole vaja muretseda. See tekitab muidugi inimestes ebakindlust,“ leidis Mari-Liis Jakobson.
Jakobson tõi ka näiteid erinevatest riikidest, kus kriisi ajal on liidrite toetus kasvanud, kuigi võibolla ei ole kriisiga päris hästi hakkama saadud. Näitena võib tuua Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni reitingu. Ta on toetajaid juurde kasvatanud, kuigi riik pole kriisis kõige edukam olnud. Rootsi on koroonakriisiga toimetulekus äärmuslik näide. Sellest hoolimata on inimesed aga läinud peaministri Stefan Löfveni partei taha.
Märtsi algusest on ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli partei (paremtsentristlik kristlik-demokraatliku partei) toetus kasvanud mäekõrguseks. „Inimesed ei ole küll kristlike demokraatide toetajad, aga nad soovivad, et Merkel oleks võimul, et kriisi kaelast ära saaks,“ leidis Jakobson.
Aasia sajand?
Koroonakriisiga seoses on eksperdilt üha enam hakanud spekuleerima, et Hiina asub võistlema USAga, et saavutada maailmas liiderriigi positsioon. Tõnis Saarts nentis, et USA liidripositsioon on Donald Trumpi presidendiks saamisest alates olnud üks suur küsimärk. Kui väga üldse soovib USA rahvusvaheliselt liidripositsiooni ja võtta vastutust? Kuna meie julgeolek oleneb palju Ameerika Ühendriikide juhtpositsioonist ja kriis USAs kestab pikemalt, on USA pikalt juhtpositsiooni hoidjana välja lülitatud ja küsimus on politoloogide sõnul selles, kes asemele võiks tulla.
Palju on spekuleeritud, et uus tõusja võiks olla Hiina ja saabunud on autoritaarsete režiimide tähetund. „Hiina pooltargumendina tuuakse välja seda, et Hiinat tabas kriis esimesena ja nad tulevad varem välja. Seega saavad nad teatud eelise majanduskasvu ja mitmete muude rahvusvaheliste ettevõtmiste seisukohast,“ rääkis Tõnis Saarts.
Samuti pole Saartsi sõnul Donald Trumpi administratsioonis näha, et kriisist üle saamisel aidatakse kolmanda maailma riike. Ilmselt pole seda oodata ka Euroopast. Ta ütles, et me võime vaid aimata, et kui Hiina käivitab laialdase Marshalli plaani Aafrika, Aasia ja Ameerika Ühendriikide aitamiseks, siis mida see lääneriikide ülevõimule ja väärtustele tähendaks, kui see on ka edukas.
Vastuargumentidena Hiina võimule tõi Tõnis Saarts välja, et Hiina enda valitsus ja selle legitiimsus on saanud kriisis palju kannatada. Samuti reageeriti kriisile suhteliselt hilja. Kui majandus kukub, on neil probleeme ka seespidiselt.
Tõnis Saarts lisas samuti mõtte, mis on kõlanud rahvusvahelise poliitika uurijatelt. See viitab Hiinale kui tõusjale ning liidrile, kuid juhib tähelepanu sellele, et kas me tänastes maailma liidrites näeme lootust ja inspiratsiooni ehitamaks kriisijärgset paremat maailma.
„Hiina pooltargumendina tuuakse välja, et seal oli kriis esimesena ja nad tulevad varem sellest ka välja. Seega saavad nad teatud eelise majanduskasvu ja mitmete muude rahvusvaheliste ettevõtmiste seisukohast,“ rääkis seminaril Tõnis Saarts.
„Mina ütlen, et me näeme globaalsete liidrite põuda. See on väga tõsine probleem. Hiina ei näe siin sugugi parem välja,“ leiab Saarts lisades, et tema näeb praegu maailmas perioodi, kus USA on langemas ja Hiina pole veel tõusnud. Kui kaua see periood kestab, seda on raske öelda.
Mari-Liis Jakobson lisas omalt poolt, et tervel Aasial on selle kriisi kontekstis päris suur eelis. Kasvõi seepärast, et seal on analoogseid epideemiaid juba varem olnud ja Aasia on nendega paremini kohanenud. „Sealne mudel võib tunduda atraktiivne. Hiina rakendab kõva käega poliitikaid, et viiruseid ohjeldada. See, et 21. sajand on Aasia sajand, võib saada hoogu juurde,“ arvas Jakobson.
Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Tõnis Saartsi ja Mari-Liis Jakobsoniga oli eetris 14. mail. Seminari modereeris BFMi direktor Katrin Saks.
Vaata videosalvestust Kuula podcasti
Lisainfo ja kõik teised zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris
