ELU projekt “Kella viiest üheksani: tähendusrikka ELU võimalikkus koos tööandjaga”
ELU projektis “Kella viiest üheksani: tähendusrikka ELU võimalikkus koos tööandjaga” keskendusime üheskoos koos ÜTI sotsioloogia nooremteaduri Erle Neeme ja BFM-i tantsuteooria lektori Heili Einastoga sellele, et välja selgitada tööandjate hoiak ja praktika töötajate huvihariduse, harrastuste ja muude tõsiste vabaajategevuste toetamisel. Tõsine vabaajategevus erineb tavalisest hobist eelkõige selle tegevuse korrapärase harrastamise ja eesmärkide seadmise poolest. Tõsise vabaajategevuse puhul analüüsib inimene oma tegevust ning seab eesmärgiks enda arengu. Sellisteks tegevusteks loetakse näiteks fotograafiat, tantsimist, harrastussporti ja muusikalise instrumendi õppimist.
Uuringusse oli kaasatud nii era- kui avaliku sektori tööandjad ning uurimistöö raames analüüsisime, kuidas erinevad tööandjad suhtuvad oma töötajate tõsiste vabaajategevuste toetamisse. Eneselegi üllatuseks leidsime, et mõningad tööandjad on oma lähenemisviisides märkimisväärselt vastutulelikumad kui teised. Erasektorisse kuuluvad tööandjad paistsid silma oma paremate võimaluste ja paindlikkusega töötajate vabaajategevuste toetamisel, samas kui avaliku sektori tööandjad toetasid töötajaid eelkõige sportimisel ja meeskonnaürituste korraldamisega.
Tööandjad, kes soodustavad töötajate osalemist vabaajategevustes, usuvad, et see aitab kaasa töö ja eraelu tasakaalu saavutamisele ning seega ka töö tulemuslikkusele. Siiski märkisid mõned tööandjad, et võib esineda takistusi, mis ei võimalda neil kõigi töötajate vabaajategevuste ideede ja toetamisega kaasa minna. Enamasti olid need takistused seotud piiratud finantsiliste võimalustega või sellega, et tööandja ei näe nende tegevuste kasulikkust töökeskkonna vaatenurgast. Kehv finantsvõimekus oli levinuimaks probleemiks just avaliku sektori tööandjate seas. Positiivne oli tõdeda, et hoolimata kohati madalast võimekusest töötajate vabaajategevusi toetada, pidasid enamus tööandjaid töötajate toetamist oluliseks või lausa väga oluliseks ning otsisid selleks täiendavaid võimalusi.
Meie uurimistöö tulemused näitavad selgelt, et töötaja huviharidusel, harrastustel ja muudes tõsistes vabaajategevustes osalemine on oluline nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Seetõttu on tähtis, et tööandjad oleksid oma töötajate vabaajategevuste toetamisel vastutulelikumad ning toetaksid neid, et tagada tasakaalustatud ja tulemuslik töökeskkond. Kokkuvõttes peaksid tööandjad pakkuma oma töötajatele võimalusi eesmärgistatud tegevusteks väljaspool tööaega, sest see toetab töötaja motivatsiooni ja töö- ning eraelu tasakaalu.
Kuna uuringu viisime läbi iseenda tööandjatega, siis oli sellel ka otsene mõju meile endile. Saime oma tööandjaga avada diskussiooni meie, kui töötajate, vaba aja veetmisviiside toetamise üle, mis kindlasti pani tööandjaid sellele rohkem mõtlema ja mõnel juhul päädis arutelu lausa töötajate täiendavate vabaajategevuste toetamisega. Arutelu, ja võimalus enda tööandjaid paremate tingimuste loomiseks mõjutada, aitas kindlasti projekti läbiviimisel motivatsiooni üleval hoida ning muutis projekti meie enda jaoks väga tähendusrikkaks. Seetõttu soovitame kõigil, kes end ELU ainesse registreerivad, valida kindlasti projekt, mis neid päriselt kõnetab ja mille püüeldav tulem neid motiveerib. Nii on võimalik ELU aine tõsiselt nauditavaks ning võibolla isegi tõsiseks vabaajategevuseks muuta!
ELU kursuse juhendajad: Erle Neeme, Heili Einasto
ELU kursusel osalejad: Liis Lipp, Karin Kitt, Lisete Tagen, Berta Kaleva, Jekaterina Fedotova, Bert Kallas, Agne Aruväli, Hele-Riin Vackermann, Gendra Kotsar, Armin Heinsaar, Martin Lein, Birgit klopp, Kalli Jaago, Doris Saalits, Heily Voodla, Anastassia Šipilova, Angelina Dolgopolaja, Aleksandra Muravjova, Jekaterina Zaprudskaja, Kristin Annsoo, Tanel Laanmäe.