Erik Terk: „Mil määral on malemängus rakendatav strateegiline mõtlemine sarnane sellega, mida rakendatakse rahvusvahelistes suhetes?“

1. jaanuaril jõustus senati otsus emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise kohta. Seega on Tallinna Ülikoolis kuus vastset emeriitprofessorit ja kolm emeriitdotsenti. Kes nad on, mida peavad oma tähtsaimateks tööalasteks saavutusteks ning millised on nende tulevikuplaanid, kõnelevad nad oma blogipostituses. Aasta alguse seisuga on Tallinna Ülikoolil 36 emeriitprofessorit ja 26 emeriitdotsenti.

Emeriitprofessor Erik Terk

Uuest aastast on Erik Terki nime juurde kirjutatud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessor, tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professorina on ta tegutsenud ülikoolis üle kümne aasta.

Tema tee Tallinna Ülikoolis algas 2009. aasta algul, kui ülikooliga liitus seni mittetulundusühingu vormis tegutsenud Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Erik Terk oli selle uurimis- ja konsultatsioonikeskuse üks asutajatest ja tegevjuht selle loomisest, st 1992. aastast alates.

Juba enne seda, kui Erik Terk instituudiga liitus, tegeleti seal valdkondadega, mida ka tema viljeles. Senisest jõudsamalt jätkati peale tema liitumist - tuleviku-uuringute metodoloogia ja metoodika, tulevikuseire, erinevate arengustsenaariumite koostamine, strateegiate kujundamine ning innovatsioon nii majanduses kui ka sellega piirnevates valdkondades – nii traditsioonilisemates nagu tööstus ja transport kui ka uuemates, näiteks loomemajandus.  

„Liitumisel tekkis küsimus, kuidas organisatsiooni nime tõlgendada: „Kas oleme Eesti tuleviku uurijad või oleme Eestis asuv tuleviku-uuringute instituut?““ 

Liitumisel tekkis küsimus, kuidas organisatsiooni nime tõlgendada: „Kas oleme Eesti tuleviku uurijad või oleme Eestis asuv tuleviku-uuringute instituut?“ meenutab Terk. „Ülikooli tolleaegne rektor Rein Raud rõhus sellele, et ülikooli jaoks on oluline struktuuriüksuse olemasolu, mis tegeleks otseselt Eesti tuleviku probleemidega. Sellega me valdavalt ju tegelesimegi. Lisaks oli laiema geograafilise haardega projekte, osalesime ka rahvusvahelises koostöös tuleviku-uuringute instrumentaariumi täiustamisel. See koostöö kestab tänini,“ rõhutab Terk.

Tasapisi hakkas Terk ka Tallinna Ülikooli tudengitele loenguid pidama ning võttis veerand professori koormust riigiteaduste instituudis, millest hiljem sai osa praegusest ÜTIst. Loengute lugemises ei olnud tema jaoks midagi uut – ta oli õpetanud omaaegses Eesti Majandusjuhtide Instituudis, kus pidas loenguid eelkõige juhtimisalase otsustamise ja  rakendusliku süsteemanalüüsi teemadel. Aga ka tudengite koolitamises oli ta saanud ülikoolides kätt proovida, mõnevõrra pikemalt Estonian Business School`is, kus on töötanud ka prorektorina. „Magistrikursustel on ju tudengid reeglina juba ise praktikud, nii et väga suurt vahet pole,“ väidab ta.   
Tallinna Ülikoolis on Terk lugenud loenguid nii majandus- ja regionaalarengu  üldprobleemide, üleilmastumise majanduslike aspektide kui ka strateegilise ja avaliku juhtimise teemadel. Ta on kogu aeg sidunud loenguid praktikaga, kasutanud arendus- ja juhtimiskogemuse näiteid ning juhtimise täiustamise kogemusi – on ta ju töötanud majanduse aseministrina, osalenud erinevates nõukogudes, olnud seotud arendusasutustega nagu Eesti Arengufond ja Riigikogu juures asuv Arenguseire Keskus ning konsulteerinud personaalselt ametkondades ja ettevõtetes.

Noorena oli Erik Terk tõsiselt innustunud malemängust. 1960. aastate lõpul kuulus ta Tallinna koolinoorte maleparemikku ja ka Paul Kerese juhendatud treeninggruppi. Oma vana armastuse, malega, pole ta sidet kaotanud praegugi. Nüüd on ta aga ta huvi fookus liikunud turniiridel osalemiselt ajaloole. Eelmisel aastal avaldas ta kapitaalse maleraamatu „Mehed teisel pool malelauda. Paul Kerese konkurendid ja kolleegid".

Terk leiab, et tema hobi ja professionaalse tegevussfääri vahel on palju ühist:

„Mind on kaua huvitanud, mil määral malemängus rakendatav strateegiline mõtlemine on sarnane sellega, mida rakendatakse rahvusvahelistes suhetes, äriplaanides või regionaalses arengus.“

„Mind on kaua huvitanud, mil määral malemängus rakendatav strateegiline mõtlemine on sarnane sellega, mida rakendatakse rahvusvahelistes suhetes, äriplaanides või regionaalses arengus. Malemäng on küll abstraktses vormis sõjamäng ja inimtegevus tervikuna pole ainult sõda või nullsummakonkurents, aga oskus näha oma tegevuses „malelauda“ kui tervikut või vajadus tugineda ka efektsetesse kombinatsioonidesse sukeldudes laiemale strateegilisele plaanile on olulised praktiliselt igal pool. Taju, kuidas staatika ja dünaamika seostuvad ja muu taoline. Usun, et malemängust sügavam arusaamine annab ka majanduse arendamisel või välispoliitikaga tegelemisel täiendavaid eeliseid,“ leiab ta.

Kas emeriitprofessori staatus annab Tergile võimaluse erialases tegevuses hoogu maha võtta? Ta ise kahtleb selles. Jah, õppetöö kohustust tal enam ei ole, kuid kui kolleegidel on abi väga vaja, võib muidugi ka erandeid teha. Uurimis- ja konsulteerimisalane tegevus Eesti jaoks oluliste arenguprobleemide lahendamisel Tallinna Ülikooli lipu all kindlasti jätkub ning pole üldse näha, et väheneks. Tellijateks sellealases töös on näiteks Majandusministeerium, Rahandusministeerium ja Riigikogu Arenguseire Keskus.

Oluline unistus on ka tuleviku-uuringute ja tulevikuseire teemalise õpik-käsiraamatu kokkupanek koos kolleegidega nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. See on koht, kus pika aja jooksul kokku kogunenud kogemus korralikult süstematiseerida ja uuemate kasutajate jaoks käepäraseks teha.