Ühiskonnateaduste blogi

Harjumuse sünd: kui lähed valima korra, siis lähed ka tulevikus

ÜTI projekti Noorte Osaluse Suurendamine arutlusseminar "Noored ja (digi)osalus" tõi kokku sotsiaalteadlased, demokraatia arendajad ning hariduse ja  noortevaldkonna spetsialistid. Septembris toimunud seminari teemadeks olid noorte osalus, selle mõjutamine, osalust võimaldavad veebiplatvormid ja seotus (huvi)haridusega.

pilt

ÜTI projekti Noorte Osaluse Suurendamine arutlusseminar "Noored ja (digi)osalus" tõi kokku sotsiaalteadlased, demokraatia arendajad ning hariduse ja  noortevaldkonna spetsialistid. Septembris toimunud seminari teemadeks olid noorte osalus, selle mõjutamine, osalust võimaldavad veebiplatvormid ja seotus (huvi)haridusega. Mitmekülgsete esinejatega seminar võimaldas diskussiooni eri alade esindajate vahel ja andis Eesti noorte osaluse teemal süvitsi mineva vaate.

Osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg tegi sissevaate uurimusse noorte osaluse olemuse muutumisest. End mitteaktiivseks pidavatele Eesti noortele keskendunud analüüs kinnitas viimastel aastatel esile kerkinud suundumust: noored tõmbavad sageli eraldusjoone parteilise tegevuse ning ühismeedia vahendusel arvamuste väljendamise vahele. Nagu näitavad ka varasemad uurimused, tajuvad noored parteipoliitikat millegi kaugena. Samal ajal elatakse meelsasti ühismeedias kaasa näiteks vähemuste õiguste eest seisjatele või kliimaaktivistidele. Seejuures ei pruugi Instagram ja teised platvormid toimida kõigest maailmavaate väljendamise vahendina, vaid ka aktuaalsete poliitiliste arutelude ja teemade esitlejana. Teisisõnu, need noored, kelle jaoks töötab ühismeedia peamise teabekanalina, võivadki olla teadlikumad ja ka rohkem huvitatud globaalsematest küsimustest kui kohalikest. See ei tähenda huvipuudust – poliitilise osalemise adumisest tähtsam on osalemine ise, väljendudes ühiskonnaasjadega kursis olemises ning puhutises tegutsemises. 

Ent kuidas panna noored oma kodukoha ja -maa asjades kaasa rääkima nii-öelda ametlikke teid pidi, näiteks valimas käima? Statistiliselt pole küll nooremate inimeste valimisaktiivsus teiste rühmade omast oluliselt madalam. Ent noorte hääletamist tuleks toetada juba seetõttu, et nad kestvalt edendaksid ühiskondlikku elu. Viljakas ettepanek oli tutvustada õpilastele varasemaid kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi, kus tuleb esile, kui suur kaal on igal valijal – on juhtunud, et võitjat lahutab kaotajast kaks-kolm häält. Nõnda võiks kummutada tunnet, et üksikisikul pole lootust suuremaid protsesse suunata.

Kodukoha arendamine on kergemini mõistetav ja võib pakkuda selgemini tajutavaid tulemusi, nii võiks kohalike omavalitsuste tasand sobida noorte osaluse süvendamiseks. Teisalt võib lõhe kohaliku parteipoliitika ja globaalsete liikumiste vahel olla suurem kui näiteks põhjanaabritel. Professor Airi-Alina Allaste tõi esile, et kui Eestis üleilmse aktivismi vastu huvi tundjad sageli isegi ei pea seda poliitikaks, siis näiteks Soome noored kliimaaktivistid olid kohalikel valimistel väga aktiivsed, kuivõrd uskusid, et just nii saab kõige rohkem midagi mõjutada.

Hariduslik efekt on koolitunnis korraldatud valimissimulatsioonil. Heaks suunanäitajaks oli õpetaja kogemustega Aivi Peil Vabamust, kes kõneles, kuidas ta näiteks klassivanema valimisi organiseeris ja seejuures noortele hääletamisprotsessi toimimiseks vajalikud rollid määras. Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) eestvedaja Tarmo Jüristo sõnul võiks ideaalis saavutada, et valimisikka jõudmine tekitaks noortes samavõrd elevust kui võimalus esimest korda legaalselt õlut osta. Jüristo toetus uurimisandmetele, et kord valimiskastini jõudnud kodanik leiab sinna suure tõenäosusega tee ka tulevikus.

Noortevaldkonna esindajad tõdesid, et noorte köitmiseks ja suunamiseks tuleb lähtuda nende huvidest ning kaasata neid tegevuste organiseerimisse. Näiteks lubada noortel hallata noortekeskuse Instagrami kontot, püsti panna kanal Discordis või luua ütituste tutvustamiseks Infohundi rakendus. Mitmed kordaminekud tõestavad, et noorte seas menukaid veebiplatvorme saab kasutada (huvi)hariduses. Ent samavõrd läbimõeldud taktikaid läheb vaja, kui soovitakse tuua noori osalusega otsesemalt seotud veebilehtedele. Mõned arutlejad tõdesid, et Instagrami, Discordi ja TikTokiga „kodus olevad“ teismelised ei pruugi osata pealtnäha lihtsaid toiminguid nagu e-kirja saatmine, rääkimata digiallkirjastamisest. See tähendab, et selgitamist vajaks kasvõi portaali Eesti.ee, digiallkirjastamise ja e-hääletamise toimeloogika. Sama kehtib seminaril esitletud platvormide Citizen OSi, Rahvaalgatuse ja Proovikivi kohta. Eestis leidub piisavalt veebipõhiseid keskkondasid, mille toel noori ühiskondlikku ellu kaasata. Nüüd jääb üle vaid välja nuputada, mil moel uuele põlvkonnale kõiki neid võimalusi tutvustada ning muuta nende kasutamine selgeks, atraktiivseks ja mugavaks. Tõdeti ka, et noorte osaluse taganttõukamiseks on vaja suuremat koostööd.  Ühes lõppsõnas jäi kõlama lause, et kõik "osaluse sädeinimesed" peaks rohkem üheskoos tegutsema. 
 

logo