Ingrid Sindi: Lõuna-Eesti lastekodus töötades kasvas soov panustada valdkonna arengusse

Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?

Õppisin magistriõppes sotsiaaltöö erialal Tartu Ülikoolis. Ja mäletan, et sotsiaaltöö ning lastekaitsetöö loengutes rääkisid õppejõud minu jaoks rida uudsetel ja huvitavatel teemadel, nagu lapsekesksest lähenemisest, lapse õigustest, lapse osalemisest ühiskonnas. Töötasin samal ajal sotsiaaltöötajana, ja hiljem ka juhatajana, ühes Lõuna-Eesti lastekodus ning hakkasin mõtisklema nende loengutes kuuldud teemade üle. Nii leidsingi niidiotsad oma põneva laste asendushoolduse teema uurimiseni – lapsekeskne lähenemine lastekodus. Magistriuuringust aga jäi väheseks. Põhimõtteliselt sama teema uurimist jätkasin doktoriõppes, kus minu põhitähelepanu oli oma sünniperest eraldatud laste õiguste, heaolu ja täisväärtusliku arengu temaatikal. Kokkuvõttes võin vast öelda, et uurimisteemani aitas jõuda sügav isiklik huvi, samas ka kasvav soov valdkonna arengusse panustada. 

Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?

Kirjutasin doktoritööd põhitöö ja pere kõrvalt ning seetõttu oli minu jaoks oluliseks eesmärgiks püsida ise terve ning järjepanu edasi liikuda. Selles osas olid mul ka väga toetavad juhendajad. Samas doktoritöö erinevad alauuringud ise olid minu jaoks põnevad, pakkusid ka vaheldust igapäevatööle. Etnograafilist uuringut asenduskodus tegin omamoodi hasardiga – märkmete kirjutamine, intervjuude tegemine, lugude jutustamised lastega jm. Andmeid analüüsida ja kirjutada sai küll õhtu- ja ka öötundidel, samuti teemakohast kirjandus lugeda, mistõttu tekkis vahepeal ka väsimust. Siis aitas mind eduka lõpptulemuseni jõudmisel see, kui suurema ülesande jagasin väikesteks tükkideks, näiteks et täna kodeerin viis intervjuud ja homme järgmised viis. Kuid võluvõtmeks motivatsiooni püsimisel oli ilmselt ikkagi see, et nii uurimisteema kui ka protsess oli põnev.

Kirjelda mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus. 

Toredaid hetki oli omajagu, eriliselt jäävad meelde lugude jutustamised lastega ning ühised tegemised välitöö ajal. Olen üldiselt seda meelt, et täiskasvanud mitte ainult ei õpeta lapsi, vaid õpivad ka lastelt. Kusjuures ka laste kogemustest on täiskasvanutel õppida. Näiteks minu uuringus üks nooruk jutustas oma kodukohas elanud lammastest, kitsedest ning kolme jalaga seast. Ta rääkis ka lugusid sellest, kuidas lambad võivad inimesele sülle joosta ning sead ujuvad. Minule kui elupõlisele linnatüdrukule tundusid tema lood uskumatutena, samas tekitasid ka huvi loomade käitumist rohkem mõista. Muidugi sain üha rohkem kinnitust, kui oluline on laste kogemusi austada. 

Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma?

Minu doktoritöö peamine argument, toetudes lapsepõlve sotsioloogia teooriatele, on see, et laste toimevõimekust tuleb asendushoolduses palju tõsisemalt võtta. Sellise käsituse peamine erinevus võrreldes teiste lapsepõlve teooriatega on see, et see seab esikohale lapse lapse mõtestamisvõime, lapse aktiivsuse ja lapse võime teha valikuid. Nii akadeemilisel kui ka praktilisel tasandil innustab see arusaam kohtlema lapsi mitte pelgalt abivajajate või hädaohus olevatena, vaid eeskätt aktiivsete sotsiaalsete toimijatena. Ühtlasi oma uurimistööga rõhutan,  kui oluline on pöörata tähelepanu asendushoolduse argielus käibelolevatele ideedele ja sõnadele. Näiteks mida tähendab lapsest hoolimine või lapse armastamine? Kuidas hoolimine või armastamine väljenduvad asendushoolduse argielus? Ei tohi unustada, et lapsed aktiivsete sotsiaalsete toimijatena loovad tähendusi sellest, mida näevad, kuulevad ja kogevad. Tuleb võimaldada lastel rääkida või muul moel end väljendada nende jaoks olulistest suhetest, samuti hoolimise ja armastuse tähendusest. 

Kui hästi on teadlaste ja noorteadlaste hääl ühiskonnas kuulda?

Ma usun, et üha rohkem on neid kanaleid ja võimalusi, mis võimaldavad häält kuuldavaks teha. Näiteks Tallinna Ülikoolis on 1-minuti loengud, lisaks erinevad seminarid, konverentsid ja foorumid, kus saab oma teemat tõstatada ja aruteluks pakkuda. 

Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada? 

Pean oluliseks heatahtlikkust, lugupidamist ja tänulikkust. Minu arvates need on väärtused, mis võimaldavad inimesel areneda, samuti suhetes toimida. Väga raudkindlaid tõekspidamisi ei oskagi nimetada. Mu tõekspidamised on elu jooksul ka muutunud.

Räägi ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitad lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitad?

Hiljuti lugesin Eckhart Tolle raamatut „Uus maailm. Elusihi mõistmine“. Keda huvitab, kuidas materiaalsuse külgetõmbejõule vastu seista või ego-teadvusest kõrgemale tõusta, siis soovitan seda raamatut. Raamat näitab milliseid lihtsaid ja elujaatavaid samme saame oma elus teha, et igapäevaselt rahulolus elada.