Loo ühiskondlikult mõjus ettevõte!
Globaalselt huvituvad inimesed üha enam sotsiaalsest ettevõtlusest, sest on aru saadud, et selline ettevõtlus võiks aidata lahendada paljusid ühiskondlikke ja keskkonna probleeme. Sotsiaalne ettevõte pakub turu jaoks tooteid ja teenuseid uuenduslikul viisil ning need ettevõtjad kasutavad oma tulu eelkõige ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks. Oluline on, et organisatsiooni juhitakse avatud ja vastutustundlikul moel.
Meie praegust ajastut, mida iseloomustavad majanduskriisid, poliitilised pinged, sõjalised konfliktid, Brexit, ebakindlus ja seega hirm tuleviku ees, on nimetatud ka neljandaks tööstusrevolutsiooniks. Ajaloost on teada, et igale valgustusperioodile on eelnenud intensiivsed kriisiperioodid ning ka praeguse aega võib käsitleda murdepunktina. Ka seda tööstusrevolutsiooni nagu eelmisigi veab ettevõtlus, kui sel korral saab domineerivaks ettevõtluse ühiskondlik mõju. See ei juhtu aga iseenesest, ilma poliitikakujunduseta, mis innustaks ettevõtteid oma tegevuse igas etapis läbi mõtlema, millist mõju see omab.
Ettevõtlus arendab muuhulgas ka paljusid tehnoloogiaid nagu tehisintellekt, masinõppimine, robootika asjade internet, mida võime kogeda juba täna. Uuringutes on hinnatud, et 65% meie tänastest põhikooli lõpetajatest hakkab töötama ametikohtadel, mida me täna ei oska ka päris täpselt veel kujutleda. Oleks ju oluline, et ka kõik need uued töökohad ja võimalused oleksid ettevõtetes, mis panustavad ka positiivselt ühiskonda.
Ühiskondliku mõjuga ettevõtlus on täiesti erinev heategevusest, näiteks annetamisest. Sotsiaalsed ettevõtted müüb tooteid ja teenuseid, mille on loonud koos nende tarbijatega või sidusrühmadega. Vastavalt Maailma Majandusfoorumile, saavad 2020 a. töökohtades olema peamisteks vajalikeks oskusteks komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ning loomingulisus. Just selliseid oskuseid vajavad ka sotsiaalsed ettevõtjad ja nende arendamist toetab probleemi- ja projektikeskne õpe.
Sügisest Tallinna Ülikoolis käivituv magistriprogramm Social Entrepreneurship on loodud edendamaks ettevõtlikkust, samas püüdes leida lahendusi sotsiaalsetele probleemidele algatustega, mis seovad nii kohalikku kogukonda, avalikku kui ka traditsioonilist ärisektorit.
Äsja Tallinna Ülikooli ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tellimusel valminud Statistikaameti ülevaade kinnitab, et Eestis on sotsiaalsete ettevõtete poolt loodud töökohtade arv tõusuteel ning samuti ka ettevõtlusest saadav tulu. Ülevaates uuriti sotsiaalsete ettevõtete käekäiku Eestis valimi põhjal, kes oli vaatluse all samalaadses uuringus ka 2009-2012. Tookord selgus, et sotsiaalsed ettevõtted olid võimelised kasvama ka majandussurutise aastatel. Aastatel 2012-2016 oli kasv veel kiirem: töötajate arv suurenes 23%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulu on kasvanud 47%.
Kuna müügitulust üle jääv kasum ei pruugi olla tõsisemate ühiskondlike probleemide lahendamiseks piisav, on loogiline, et lisaks ettevõtlustulule peavad sotsiaalsed ettevõtted hankima ka muid rahalise vahendeid (nt projektitulud, annetused). Sektori tugevnemisest annab aga märku asjaolu, et ettevõtlustulu osakaal kogutuludest on kasvav, suurenedes perioodi jooksul 67,8%-lt 72%-ni.
Nagu ka maailmas, on see valdkond kasvav trend, mille kujundamisest tasub osa saada.
Artikli autor on ühiskonnateaduste instituudi juhtimise dotsent Katri-Liis Reimann.
Tallinna Ülikoolis saab sügisest asuda õppima ingliskeelsele programmile Sotsiaalne ettevõtlus!