Mart Susi: "Kui tore, et on olemas inimõigused!"

Kuidas sa akadeemilise elu juurde jõudsid?

Ma olen akadeemilises elus olnud vist kogu oma teadliku elu. Alates sellest, et õpingud ülikoolis, aga mina olin üks nendest, kes asutas Eesti Humanitaarinstituudi 1988. aastal ja humanitaarinstituut kestab ju siiani edasi, olles Tallinna Ülikooli osa. Nii et ma peaksin vaatama väga sügavale ajalukku ja leidma sealt, et ma ei kujutagi elu teistsugusena kui akadeemias ette.

Aga nüüd humanitaariast… Õigusteadus on ka teatud mõttes natuke humanitaariaga ikkagi seotud, kui me räägime õigusfilosoofiast, räägime inimõigustest kui humaansetest väärtustest.

Kuidas sa õigusteaduse juurde jõudsid või miks just selline valik?

Eks sellepärast, et ma tegelikult õppisin Tartu ülikoolis õigusteadust ja siis olles vahepeal n-ö seotud administratiivtegevustega erinevates ülikoolides, oli õigus mul ikkagi südamelähedane.

Ma kaitsesin oma doktorikraadi Tartu ülikoolis ka õigusteaduse valdkonnas ja kuidas ma sealt inimõiguste juurde jõudsin, see on tegelikult natukene naljakas lugu. Ükskord lugedes 2000ndate aastate alguses, ma ei mäletagi, mis oli see ajakiri või artikkel, ma lugesin, et on olemas selline kontseptsioon nagu et inimesel on teatud õigused liikumisvabaduse tagamiseks. Ja siis ma mõtlesin, vaata kui tore, et on olemas inimõigused. See maailm, mis avanes selle järel, oli tohutult põnev, tohutult nüansirikas, nii et ma olen inimõiguste juures olnud põhimõtteliselt 20 aastat.

Kas inimõigused on sinu arvates universaalsed? Mis on sinu seisukoht?

Jah, see on see teema või see on see küsimus, millega ma alati alustan oma n-ö üldiseid loenguid. Kas inimõigused on universaalsed? 

Siin on kaks aspekti. Üks on universaalsus ajas ja teine on universaalsus kohas. Kas me võime väita, et on olemas sellised õigused, mis kehtivad ükskõik millal ükskõik kellele? Vastus sellele on jah. Inimõigused on universaalsed.

Vastuväited sellele argumendile on pigem praktilised. Praktilised argumendid on see, et aga vaadake erinevaid riike, mida me ei pea hakkama nimetama, aga me teame paljusid riike, kus inimõigusi ei austata. Ja siis öeldakse, et aga vaadake, seal on inimõigustega halb olukord.

Mida sa arvad sellest või ütled neile vastu, kes ütlevad, et inimõigused on just kui lääneliku maailma kontseptsioon, arusaam sellest, et need on pühad ja puutumatud? Samas on kultuure ja ühiskondi, kus sellised arvamused ei ole n-ö primaarsed või absoluutsed. Kas läänelik maailm ongi see maailm, millest terve planeet ja globaalne ühiskond lähtuma peaksid?

Tegelikult nad ei ole läänemaailma sünnitis-väljamõeldis. Me võime pigem öelda, et võib-olla lääne ühiskond selle traditsioonilises tähenduses on koht, kus viimasel ajal, möödunud sajandil on inimõigused artikuleeritud, väljendatud väga selgelt. Aga kui me lähtume näiteks sellest inimõiguste arhitektuurist, mis maailmas valitseb, lähtume kasvõi ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, siis ÜROga on ikkagi liitunud ju enamik maailma riike, kes enamik on deklareerinud, et nad austavad inimõigusi.

Kuula täispikka intervjuud siin: