Ühiskonnateaduste blogi

Merle Varik: "Uuringu kavandamise ajal ei olnud Eestis dementsusega inimeste lähedastele suunatud tugigruppe ja dementsuse teemat kajastati väga tagasihoidlikult."

22. veebruaril 2022 kaitses Merle Varik ühiskonnateaduste instituudist doktoritööd "Empowering Informal Caregivers of People with Dementia Through Support Groups: A Participatory Action Research Study" („Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“).

pilt

Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?

Eestis on pikaajaline hooldus seotud perekondliku vastutusega ning omastehooldajatel on suur hoolduskoormus. Olukorras, kus dementsussündroomile ei pööratud 2016. aastal Eestis veel süsteemsemalt tähelepanu, kui alustasin oma õpinguid, olid dementsusega lähedase omastehooldajad silmitsi olukorraga, kus puudus varasem teave dementsuse kui haiguse kohta, ei olnud ka teadmisi kuidas tagada lähedasele parim toetus ja hooldus. Samuti puudus tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tasandil süsteemne teemakohane nõustamine ja toetus. Teadmine haiguse olemusest aitab aga paremini mõista oma lähedast ning leida just temale sobivaid viise mida rakendada. Üks võimalus pakkuda omastehooldajatele teadmisi haigusest, informatsiooni ja oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks ning emotsionaalset toetust, on tugigrupid. Samas ei olnud uuringu kavandamise ajal dementsusega inimeste lähedastele suunatud tugigruppe ja dementsuse teemat kajastati väga tagasihoidlikult. Seega tulenes doktoritöö temaatika praktilisest vajadusest.

Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma?

Uuringu tulemused näitasid, et omastehooldajatele suunatud tugigrupid on jätkusuutlikud – koostöös MTÜ Elu Dementsusega loodud 17 tugigrupi arv on käesolevaks ajaks kasvanud 30-ni ning hõlmatud on Eesti kõik piirkonnad. Tugigruppide psühho-hariduslik ülesehitus pakub osalejatele emotsionaalset tuge ning mõistmist, aitab kohaneda hooldaja rolliga, loob sotsiaalset võrgustikku, parandab omastehooldajate pädevust sh saadakse vajalikku teavet ning oskusi ja annab juurde enesekindlust. Tugigruppides keskendutakse ka hooldusprotsessi positiivsetele külgedele, mis on tähtsad stressiga toimetulekuks. Tugigruppides osalemine parandas omastehooldajate pädevusi, sest koos kogeti emotsionaalset toetust, kuuluvustunnet ja enesekindlust ning seeläbi vähenes sotsiaalne eraldatus ja üksindus. Samuti aitas tugigruppides osalemine kaasa kodanikuaktiivsuse ja -julguse kasvule. Liikumine üksikisikult kollektiivsele tegevusele kodanikuaktiivsuse intensiivistamise ja organisatsioonide arendamise kaudu toob huvirühmade hääle jõulisemalt esile ning mõjutab strateegia kujundamist. Kohaliku omavalitsuste tasandil on päevakorda tõusnud tugigrupp lisada omastehooldajaid toetava teenuse nimekirja.

Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?

Mina kogesin, et mul on vastutus ühingu liikmete ehk kaasuurijate ees, samuti ootasid arengut omastehooldajad. Seega oli doktoritööga järjepidev tegelemine ning nn finišisse jõudmine ainus mõeldav lahenduskäik. 

Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?

Oma juhendajate juures väärtustan kõige rohkem seda, et mulle anti vabadus kulgeda minu enda poolt valitud tempos ning ma ei kogenud survet, mis toetas minu motivatsiooni.  Samuti olid nad minu jaoks olemas igal ajahetkel kui soovisin jagada kas ebaedu või õnnestumist ning järgmiste sammude planeerimist. 
 

Foto autor: Eve Joosing