Ühiskonnateaduste blogi

Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?

Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset?

ränne

Euroopa Rändevõrgustiku mais valmiv uuring selgitab välja, kui sage see nähtus on ja kuidas reageerivad sellele ELi liikmesriigid.

Olgugi, et paljude liikmesriikide jaoks on see teema oluline, on seda üsna raske jälgida. Sageli reisitakse naaberriikide kaudu ning ainuüksi välispiiriületus ei tähenda veel, et kaitse saaja oleks enda päritoluriiki reisinud. Just liikmesriigil lasub kohustus tõendada, et isik ei vasta enam kaitse andmise tingimustele. Seetõttu on ka statistika üsna piiratud ning ei pruugi kajastada nähtuse tegelikku ulatust. Enamik liikmesriike teavitavad kaitse saajaid kaitse andmisel päritoluriiki naasmise tagajärgedest ja piirangutest. Siiski jõuab ametivõimudeni teavet juhtumitest, kus kaitse saajad reisivad kodumaale – olgu põhjuseks haige perekonnaliikme külastamine, pulmades ja matustel käimine või abiellumine, ettevõtluse haldamine või lihtsalt koduigatsus.

Enamik liikmesriikidest algatab tõendatud info alusel kaitseseisundi kehtetuks tunnistamise menetluse, mille käigus võetakse arvesse nii päritoluriigis viibitud aega, korduvust, vabatahtlikkust kui ka reisimise põhjuseid, sealjuures antakse inimesele võimalus esitada selgitusi. Kõige resoluutsem on kaitse äravõtmisel Ungari, kus piisab päritoluriigi külastamise faktist - selgitusi anda ei saa.

Paljudes liikmesriikidest kaasneb rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamisega välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistamine ning lahkumisettekirjutuse tegemine. Teistes riikides hinnatakse enne lahkumisettekirjutuse tegemist rahvusvahelise kaitse staatuse kaotanud välismaalase individuaalseid asjaolusid, mille tulemusena võib ta saada mõnel uuel alusel elamisloa.

Eestis on alates 2012. aastast Politsei- ja Piirivalveamet vaid kahel korral algatanud kaitseseisundi kehtetuks tunnistamise menetluse põhjusel, et isik on reisinud päritoluriiki.

Tutvu enne võrdleva uuringu valmimist Eesti raportiga!