Ott Lumi: "Uurimistöö käsitleb demokraatia ohtusid, mida me oleme näinud viimase paarikümne aasta vältel erinevates Euroopa riikides kerkimas."
27. septembril 2022 kaitses Ott Lumi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist doktoritööd „Eesti demokraatlike institutsioonide jätkusuutlikkuse allikad ja võimalikud kriisifaktorid- tõlgendused järeldemokraatia ja institutsionalismi teooriate prisma läbi“.
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
Lõplik teema hakkas formeeruma ca kuus aastat tagasi, kui hakkasime koostöös professor Leif Kaleviga arutama uue ühise akadeemilise artikli kirjutamist poliitilise juhtimise muundumisest. Selle artikli lähtepunkt on, et 2000-ndate aastate esimene kümnend tähistas poliitika mõtestamisel omamoodi tehnokraatliku lähenemise haripunkti, mille taustaks on terve hulk tegureid nagu üleilmastumise võidukäik, usk turumajanduse ja kodanikuühiskonna koostoimesse ja isereguleerimise võimesse. Managerialismi tugevnemine poliitikas ja valitsemises ning mediatiseerumine - kõik need trendid tõid kaasa selle, mida demokraatia kriisi käsitlused mõtestavad kui poliitika personaliseerumist. Mediatiseerumine tekitab ka täiesti uue keskkonna sellele, kuidas poliitilised liidrid on võimelised teatud varem kehtinud kokkuleppelisi mõisteid tõlgendama (nn. „oma tõe loomine“). Sealt jõudsin järeldemokraatia teooriani, mis sidus parimal moel kokku minu artiklite tulemused.
Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma?
Minu uurimistöö käsitleb demokraatia ohtusid, mida me oleme näinud viimase paarikümne aasta vältel erinevates Euroopa riikides kerkimas. Selles mõttes on minu uurimustöö põhiline efekt hoiatada teatud analoogiate põhjalt, et Eesti ei teeks demokraatia seisukohalt riskantseid poliitikavalikuid.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Ma ei ole kindlasti etalon selles osas, kuivõrd minu õpingud venisid üksjagu, aga põhimõtteliselt ega siin muud ei ole, kui tuleks iseennast vihale ajada selles küsimuses, et miks ma olen nii loru.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Kuna minu väitekiri oli artiklite põhine, siis iga artikliga seonduvalt võiks rääkida erinevaid lugusid. Lõpusirgel oli huvitav analüüsida ja jälgida kõrvalt oma kahe juhendaja omavahelist debatti minu uurimistöö põhifookuste osas.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Rääkides elutarkusest oma uurimistöö pinnalt, siis ilmneb see kõige paremini ajaloolise institutsionalismi konstruktivistliku suuna tõdemuses, et ei ole mõtet nii enda, kui ka riigi saatust väga pikalt ette planeerida. Peamine on see, et subjekt oskab erinevates situatsioonides langetada enam-vähem õigeid valikuid.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Tõepoolest, mul oli kaks juhendajat. Esimene juhendaja, kes on olnud minu akadeemiliseks isaks juba ca 25 aastat läbi erinevate õppeetappide, tema on inimene, kes on ladunud minu akadeemilise maailmapildi põhilised nurgakivid.
Aga mul oli ka teine juhendaja, kes oma praktilisuses oli väga efektiivne ja suunas mind õigetele radadele eesmärgiga lõppude-lõpuks doktoritöö ära teha.