Põhja- ja Baltimaade sotsiaaltöö doktoriõppe võrgustiku (NBSW) uus juht on Merike Sisask

NBSW  võrgustik on sotsiaaltöö valdkonnas tegutsevate doktorikoolide, ülikoolide ja muude institutsioonide võrgustik, mis ühendab seitset riiki – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Eesti, Läti ja Leedu. NBSW on tegutsenud juba 10 aastat, esimesed 5 aastat rahastas tegevusi NordForsk, kuid pärast seda on võrgustik elus püsinud eestvedajate ja osalevate ülikoolide entusiasmist. Viimased 6 aastat koordineeris NBSW juhtkomitee tegevust Prof Lars Taani Uggerhøj Aalborgi Ülikoolist.

NBSW kõige olulisem sündmus on iga-aastane rahvusvaheline sotsiaaltöö doktorantide suvekool, mille eesmärk on tuua kokku sotsiaaltöö valdkonnast huvitatud doktorandid ning käsitleda süvitsi üht sotsiaaltöö seisukohast olulist teemat. Sel suvel toimus suvekool Tallinna Ülikoolis, kes oli ka üks põhikorraldajatest ning teemaks „Multi-distsiplinaarsus ja multi-positsioneerimine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös – läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine“. Osales kaheksast  erinevast Euroopa riigist kokku 19 doktoranti.
 
Kuna sotsiaaltöö on valdkond, mis on vältimatult seotud mitmete teiste valdkondadega – näiteks õigusteadus, poliitikateadus ja valitsemine, psühholoogia, sotsioloogia, rahvatervis, siis paljud uurimisprobleemid pole lahendatavad ühe distsipliini piires ning vajavad teadmisi, mis on loodud kahe või enama valdkonna koostöös. Seekordse suveülikooli raames arutleti, kuidas on erinevatest distsipliinidest pärit teadlastel võimalik arendada ühist kontseptuaalset raamistikku ja töötada koos ühise uurimisprobleemi lahendamise heaks enda distsipliini põhimõtetest loobumata; kuidas hoida tasakaalu erinevate distsipliinide vahel; millised on võimalused sotsiaaltöö teadlasel positsioneerida end multi-distsiplinaarses uurimistöös ning üleüldse milliste võimaluste ja väljakutsetega tuleb arvestada, kui teadlane seob end multi-distsiplinaarse uurimistööga.

Sotsiaaltöö puhul on uurimistöö läbiviimisel oluliseks punktiks ka läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmise õhuke barjäär teadlase ja uurimismaterjali vahel, eriti kui uurimistöö läbiviijaks on praktik, kelle uuritavaks on tema kliendid. Sellisel juhul tuleb hoolikalt kaaluda, kuidas lahendada sellega seonduvalt tekkivad eetilised küsimused. Tasakaal nende aspektide vahel sõltub valitud filosoofilistest ja metodoloogilistest lähenemistest ning vajab kriitilist eneseanalüüsi.

Selle aasta suvekooli peaesinejad olid:

• Marianne Hedlund (Trondheimi Ülikool, Norra) “Multi-distsiplinaarsus ja multi-positsioneerimine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös – läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine”
• Katrin Niglas (Tallinna Ülikool, Eesti) “Teadlase mõttemudelite positsioneerimine filosoofiliste ja metodoloogiliste lähenemiste multidimensioonilisel kontinuumil”
• Aila-Leena Matthies (Jyväskylä Ülikool, Soome) “Jätkusuutliku ühiskonna transdistsiplinaarne uurimistöö – sotsiaaltöö positsioon”
• Judit Strömpl (Tartu Ülikool, Eesti) “Läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös”
• Lars Uggerhøj (Aalborgi Ülikool, Taani) “Paindlik metodoloogia – sama metodoloogilise lähenemise kasutamine erinevate partnerite poolt erinevates kontekstides sama uurimisprojekti raames”

Doktorantide suvekooli 2018 korralduskomiteesse kuulusid lisaks Merike Sisaskile veel Riina Kiik (Trondheimi Ülikool) ning Reeli Sirotkina ja Kersti Kriisk (Tallinna Ülikool).