Riigiasutused avasid uksed: tudengid kohtusid otsustajatega avalikus sektoris
9. mai 2025 jääb Tallinna Ülikooli riigiteaduste ja haldus- ning ärikorralduse tudengitele meelde kui sisukas ja inspireeriv seminar-praktikumi päev. Õppekäigul külastati kolme olulist institutsiooni: Justiits- ja Digiministeeriumi, Õiguskantsleri Kantseleid ja Tallinna Linnavolikogu.

Õppepäeva eesmärk oli viia üliõpilased teooriast praktikasse, pakkudes vahetut kokkupuudet riigi ja kohaliku tasandi otsustajate, ametnike ja institutsioonidega. Päeva avas õppejõud Sulev Lääne, kelle sõnul „annavad sellised kohtumised tudengitele võimaluse tunnetada avaliku sektori toimimist päriselt – läbi inimeste, otsuste ja kogemuste“
Justiits- ja Digiministeerium: tehnoloogia ja õiguse ristteel
Seminari esimeses pooles kohtuti minister Liisa-Ly Pakosta, asekantsler Heddi Lutteruse ja nõunik Glen Roosaarega, kes tutvustasid ministeeriumi tööd tehnoloogiliste arengute, õiguse arengu ja haldusjärelevalve ristumiskohas.
Minister rõhutas, et tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris tuleb tagada, et otsused jääksid lõppkokkuvõttes inimese teha – sest ainult inimene suudab tajuda õiglust ja vastutust. Tehisaru roll on toetada, mitte asendada inimest. Ta rõhutas ka, et Eestis on ligi 1400 riiklikku andmesüsteemi, millest paljud vajavad uuendamist ja omavahelist ühendamist, et liikuda nutika ja turvalise e-riigi suunas.
Asekantsler Lutterus tõi esile vajaduse ratsionaalse ja mõistuspärase õigusloome järele ning pidas oluliseks huvirühmade kaasamist seaduste loomisel. Nõunik Roosaar avas haldusjärelevalve praktilisi külgi ning kirjeldas, kuidas ministeerium tegeleb kohalike omavalitsuste otsuste juriidilise korrektsusega, ilma sisulisse valikusse sekkumata.
Õiguskantsleri Kantselei: põhiseaduslik järelevalve ja inimlikkus käsikäes
Kantseleis võõrustasid tudengeid vanemnõunik Vallo Olle ja õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel, kes rääkisid õiguskantsleri rollist ja tööst kohalike omavalitsuste üle järelevalve teostamisel.
Olle tõi esile õiguskantsleri rolli kaitsta põhiseadust ja hea halduse tava ning selgitas ombudsmani funktsiooni – lahendada kodanike kaebusi sõltumatult ja kiiresti, sageli ka kohapeal olukorda kontrollides. Toodi näiteid, kuidas õiguskantsler sekkub juhul, kui omavalitsus venitab teenuste pakkumisega või rikub õigust haridusele.
Koppel rõhutas, et õiguskantsleri töö ei ole poliitiline, vaid põhineb õiguspädevusel ja sõltumatul hinnangul. Ta kirjeldas ka töökoormuse märkimisväärset kasvu – 10 aastaga on aastane menetluste arv kahekordistunud, ulatudes ligi 4000 juhtumini. See kinnitab inimeste usaldust institutsiooni vastu, kuid toob ka esile vajaduse suuremate ressursside järele.
Tallinna Linnavolikogu: poliitiline kultuur ja tulevikuvalikud
Päeva lõpetas mitmekihiline kohtumine Tallinna Linnavolikogus, kus tudengitega vestles esmalt volikogu esimees Toomas Kruusimägi. Arutati poliitilise kultuuri, noorte osaluse ja volikogu liikmete teadlikkuse tõstmise tähtsust. Eriti jäi kõlama vajadus valmisoleku tõstmiseks kriisiolukordadeks, et tagada Tallinna linnas toimiv ja vastupidav juhtimine.
HOL ja ELVL: koostöö, regionaalne tasakaal ja kohaliku tasandi tugevdamine
Samas toimusid ka arutelud kohaliku omavalitsuse katusorganisatsioonide juhtidega.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevdirektor Andre Sepp tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevusi ja väljakutseid. Regionaalne ebavõrdsus, rahvastiku koondumine Tallinna ümbrusse ning transpordi- ja hariduskorralduse küsimused olid keskseteks teemadeks. HOL tegutseb kohalike omavalitsuste koordineeriva partnerina ning näeb ennast sillana kodanike ja riigi vahel.
Päeva lõpetas kohtumine Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Veikko Luhalaidiga, kes keskendus omavalitsuste autonoomiale ja rahastamisele. Tema sõnul peab riik arvestama kohalike omavalitsuste võimekusega ning tagama neile vajalikud ressursid uute ülesannete täitmiseks. Luhalaid tõstis esile ka omavalitsusi kui demokraatiakooli ja hüppelauda poliitilisse ellu.
Tudengid hindasid kõrgelt võimalust suhelda otsustajatega ja kuulda vahetult, millised väärtused, dilemmad ja prioriteedid kujundavad tänast Eesti avalikku sektorit. Seminar-praktikum andis teadmisi, mida õpikust ei saa – tunnetuse sellest, kuidas riik tegelikult toimib ja milline võiks olla meie, tulevaste spetsialistide roll selles.
Kaastudengite emotsioonid seminar-praktikumi päevast:
"Seminar-praktikum oli sisukas ja väga hästi korraldatud päev, mis pakkus mitmekesist ja väärtuslikku vaadet Eesti kohaliku valitsemise süsteemi erinevatele tasanditele. Eriti jäi meelde kohtumine Justiits- ja digiministriga, kus käsitleti e-riigi arendust ja tehisaru kasutuselevõttu õigusloomes. Õppejõud Sulev Lääne väärib suurt tänu kogu päeva professionaalse korralduse eest – kõik sujus ladusalt ja päev oli sisuliselt väga väärtuslik." – Liina Kaldas
"Seminar-praktikum pakkus väärtuslikku võimalust mõista, kuidas eri riigiasutused ja omavalitsusliidud tegelikult toimivad ning millised on nende igapäevased väljakutsed. Positiivselt üllatas see, kui avatult institutsioonide esindajad tudengite küsimustele vastasid ning kui selgelt toodi esile koostöö ja usalduslike suhete tähtsus." – Amrita Gerretz
"Päev andis võimaluse näha, kuidas teooria rakendub praktikas. Oli huvitav kohtuda valdkonna spetsialistidega ning arutleda oluliste teemade üle nende vaatenurgast. Taolised praktikumid aitavad kinnistada auditooriumis õpitut ja annavad võimaluse näha, milline töö Eesti Vabariigi olulistes asutustes toimub." – Rasmus Rist