Riigiteaduste suuna üliõpilased osalesid Omavalitsuspäeva korraldamises

Tegus ning asjalik päev sai teoks ühel detsembrikuu teisipäeval, kui kokku tuli mõjukaid inimesi erinevatest riigipoliitika valdkondadest ning naabermaadest Soomest ning Lätist.

tudengid

Teemad puudutasid riiki, kohalikku omavalitsust ning poliitikat. Tegu oli Foorumiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi 100. juubelile ning teadaolevalt oli see üritus esimeseks, kus riigi- ja omavalitsuse poliitikud-praktikud ning valdkonna teadlased ja eksperdid ühiselt vaagisid haldus- ja riigireformi aktuaalseid teemasid. Foorumi korraldusse olid kaasatud  riigiteaduste ja haldusjuhtimise magistrandid, kes olid abis nii kava koostamisel kui ka ürituse ajal.

Foorumisse mahtus sõnavõtte nii poliitikutelt kui ka esmakordselt said au osaliseks Tallinna Ülikooli magistrantuuri üliõpilased, kel oli võimalus esitleda omapoolseid mõtteid haldusreformist ning võimalikest edu- ja kitsaskohtadest omavalitsustes jättes kõlama meie, magistrantide, omapoolsed soovitused ja mõtted tuleviku tarbeks.

Foorumis osalejate hulgast võib pedestaalile tõsta kohaliku omavalitustegevuse patroonina esineva president Arnold Rüütli, kuid ei maksa unustada ka teisi, kes sel päeval tõid välja tähtsaid aspekte. President Rüütel tuletas meelde, et meil, eestlastel, on väga pikk kogukondliku elu korraldamise kogemus, mis ilmselt on üks pikemaid Euroopas. Meil on unikaalne põhiseadus, me peame oma rahvast rohkem usaldama ja keskvõimu pädevust allapoole tooma ,sest sõnas omavalitsus on rõhk sõnal oma.

Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land rõhutas konverentsi avatervituses, et oleme siia jõudnud tänu omakeelsele haridusele ja mida tugevamad on omavalitsused seda tugevam on riik. Tänu omavalitsustele saame tähistada meie riikluse sajandat aastat. Lugupeetud rektori tervitust täiendas Tallinna ülikooli lektor, MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne, kes oma tervituses lisas, et  vaatame haldusreformi ning riigireformi läbi analüüsiprisma ja mõtleme koos kuhu edasi.

omavalitsusp%C3%A4ev%202.jpg

Järgnevalt juhtis Riigikogu esimees Eiki Nestor oma töises tervituses tähelepanu murekohtadele maakondade arengu pärast ja pani kõigile südamele, et arengukavad koostataks elava dokumendina. Lisaks suunistele on vaja kirja panna ka numbrid, mille alusel iga kavandatav tegevus ellu viiakse.

Peaminister Jüri Ratas ei saanud kahjuks tiheda päevakava tõttu foorumil isiklikult osaleda ja oma videotervituses märkis ta, et nii haldureform kui riigireform on igapäevaselt peaministri laual ja soovis jõudu kogu Eestile. Peaministri videokõnele lisas ilusa järje Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk kes avaldas tänu oma tervituses Tallinna ülikoolile ja rõhutas, et kuna ülikooli rektor on alati foorumil kohal, siis näitab see, et rõhuasetus on õige, sest kõik algab haridusest.

Avasõnade, modertaatorite tutvustuse ja tervituste järgselt haarati härjal sarvist ning sõnavõttudega esinesid minister Janek Mäggi, kelle järel sai sõna Soome Kuntaliitto välissuhete direktor Heikki Telakivi. Teema poolest oli minister Mäggi esitluses kõlavaks mõtteks, et igas maakonnas peab olema tõmbekeskus. Minister rõhutas iga inimese tähtsust ja tõi välja et 10 % meie elus sõltub välistest teguritest ja 90%  meist endist. Kuidas siis teha asju paremaks? Vastus on: “Kui tahe on siis paremaks läheb. Keegi kusagil kaugel Sinu eest ei võitle ja jaoks midagi ei tee, võimas on see mida sa ise teed. Sisemine põlemine see on võti!”

omavalitsusp%C3%A4ev%203.jpg

Garri Raagmaa, TÜ Pärnu Kolledzi direktor, esitas ettekannet „Edgar Kant ja Walter Cristaller haldusest ehk miks geograafia on oluline“. Kokkuvõtvalt võib välja tuua selle, et keskuste roll ajas muutub ning suuremad keskused saavad rohkem rolle tänu kasvanud mobiilsusele ning, et mõistlik päevaränne ei tohiks olla üle 30-40 minuti liikumisel ühes suunas. Samuti toimub ajas ja ruumis inimeste suhtlus ja sotsiaalkapitali ning identiteedi kujunemine. Järgnes ühisettekanne Rivo Noorkõiv, Sulev Lääne, Kersten Kattai, Georg Sootla, Veiko Sepp ja Mikk Lõhkus ettekandjaks Rivo Noorkõiv teemaks „Kohaliku omavalitsuse analüüs, toimimine ja areng teadlaste ja praktikute aspektist“. Peamiseks sõnumiks oli koostöö, mis on arengu võti ning peamisteks eesmärkideks mõistlikum, demokraatlikum ja säästlikum riigivalitsemine ning tasakaalustatum kohalik ja regionaalne areng. Rõhutati Kohaliku Omavalitsuse suuremat rolli ühiskonnaelu korraldamisel ning kõigi üksuste parem kohaliku elu korraldamise võimekus.

Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja avas natukene ka Rahandusministeeriumi, kui kohaliku omavalitsuse poliitika looja vaatenurki. Rahandusministeeriumi jaoks on kohalike omavalitsuste areng kahtlemata väga oluline ning Uusjärv tõi välja, et Rahandusministeeriumi jaoks on olulised teemad nii kohalike omavalitsuste tulude kasvatamine kui ka omavalitsuste üleüldine tugevdamine. Lisaks näeb Rahandusministeerium olulist rolli ka üleriigilisel liidul. Kuna ürituse näol oli tegemist valdkonna ekspertide, teadlaste ja muude teemasse puutuvate isikute ühise kohtumisega, siis ei puudunud sündmuselt ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, kelle ettekanne oli  kohalike omavalitsuste arengust läbi linnade ja valdade liidu vaate, kuid ettekande põhiosa keskendus liidu tegevuse tutvustamisele. Lisaks tõi Võigemast välja, et linnade ja valdade liitu kuulub 74 omavalitsust, kus elab ligikaudu 99% Eesti elanikest, seega on esindatuse mõistes väga tugeva organisatsiooniga.

omavalitsusp%C3%A4ev%204.jpg

Raasiku vallavanem Andre Sepp keskendus oma ettekandes maakondliku liidu vaadetele, kus nn pealinna regiooni kuuluvad lisaks Tallinnale 16 valda. Omavaheline koostöö on kohustuslik, sest regiooni märksõnadeks on kiired ühendused ja infotehnoloogilised lahendused. Ettekandja rõhutas, et pealinna regioonil sisemist põlemist jagub ja vaatamata poliitilistele erimeelsustele tehakse tulemuslikku koostööd.

Oma kohalolekuga austas foorumit ka emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees, kes oli ettekande koostanud koos Tallinna Ülikooli õppejõu Sulev Lääne ning Õiguskantsleri Kantselei vanemnõuniku Vallo Ollega. Härrasmeeste koostöös koostatud ettekanne keskendus ühele olulisemale kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivale aktile - kohaliku omavalitsuse hartale ning ettekandja tõi välja, et järgmisel aastal saabub oluline hetk, nimelt saab 28. septembril harta ratifitseerimisest 25 aastat ning lisaks toodi välja, kui olulised on heanaaberlikud suhted, sest harta esimene tekst saabus Eestisse just lahketelt Soome kolleegidelt.

Üliõpilaste ühisettekande tõi kuulajateni Riigiteaduste magistrant Aarne Põlluäär, kes tõstatas ühisettekandes küsimuse, kas Eesti vajab kohaliku omavalitsuse arengu aluseid ja strateegiat. Ta juhtis tähelepanu kohaliku omavalitsuse ülesannetele ja riiklike ning kohalike omavalitsuste ülesannete suhestumisele. Põlluäär rõhutas, kui oluline on institutsioonide omavaheline koostöö ja ülesannete jaotus erinevate institutsioonide vahel. Samuti juhtis ta tähelepanu, kui oluline on rakendada valdkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks alaliselt toimiva institutsionaalne struktuuri - Riigikogu arengukomisjoni loomist, milline oleks Vabariigi Valitsuse alaline institutsioon ning kohaliku ja regionaalse arenduse kompetentse konsolideeriv mõttekoda.

Riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees Tanel Talve arvates on äärmiselt oluline, et võetakse parlamendi tasemel vastu otsus riigireformi ja hea halduse põhialuste kohta. Et oleks selge – riigireformimise tuhinas ei tohi  riiki laiali lammutada vaid peab ennast valmis panema uueks arenguhüppeks! Tähtis on loobuda ülemäärasest reguleerimisest ning ebavajalikest tegevustest ning alati põhjendada, kuidas see muudab inimeste elu paremaks. Vahelduseks ei ütle seadusandja inimestele, mida nad tegema peavad, kuidas käituma, mis on keelatud, mis lubatud, vaid ütleb, kuidas riiki juhtides ja hallates peab käituma. Nii riigikogus, aga ka kogu avalikus sektoris. TLÜ ÜTI professor Kalev Leifi arvates riigireformi läbiviimisel peab kindlasti vahet tegema lihtsusel ja lihtsameelsusel. Tähtis on kaasata teadmustuge- ülikoole, mõttekodasid jne. Ei ole mõtet hakata leiutama uusi süsteeme, kui tegelikult on ajaloos juba kõike läbi proovitud, lähtuma peaks olemasolevatest teaduspõhistest lähenemistest.

Raivo Vetik oma ettekandes teemal “Lõimumine haridussüsteemi kaudu” järeldas, et ühiskond lõimub haridussüsteemi kaudu ning haridussüsteemi lõimumine on edukas vaid ühiskondlikus keskkonnas toimiva lõimumise toe, mis omakorda toetas kogu päeva sisuks olevat poliitikute, ekspertide ja teadlaste omavahelise koostöö vajadust.

Mart Susi toonitas inimõiguste aspekti tähtsust. Näiteks esitas ta väga hea küsimuse, mis tekitas auditooriumis esialgu vaikust… “Mitu korda on nn riigireformi kavas (Riigireformi SA) nimetatud inimõigusi?” Pakkumisi tuli saalist mitmeid, kuid keegi ei osanud arvata, et ainult ühe korra. Kogu ettekande vältel sai selgeks, et tegelikult ei pöörata piisavalt tähelepanu Eesti riigivõimu retoorikas inimõigustele ning inimõiguste dimensiooni kas ei peeta oluliseks või eeldatakse, et Eestist on inimõigustega kõik korras. Nimetati hr. Vetiku ettekannet isegi vägagi provakatiivseks ja mõtlemapanevaks.

Raigo Uukkivi esindas Rahandusministeeriumi vaadet Riigireformist. Tema sõnum oli, et riigi tegevus peab olema suunatud eesmärgile, et ühiskond tervikuna areneks ja tootlikkus kasvaks. Kuna Eesti on väike riik, siis riigivalitsemise süsteem peab olema tugev ja suutma maandada poliitilisi riske ning töötama tervikuna ka kõige kõrgemal riigivalitsemise tasandil. Uukkivi seisukohalt kõlas tugevalt läbi mõte, et tulemuslikkus peab olema tähtsam kui kulueffektiivsus, kuid samas ei saa nentimata jätta, et nad peavad olema tasakaalus, sest riigi rahakott ei ole kummist.

Marko Pomerantsi ettekanne oli ajanappuse tõttu väga lühike kuid sisukas, tema sõnum oli “Igavesed on vaid muutused!”. Ta väljendas selgelt, et kindlasti ei tohi me ühegi reformiga minna põhiseaduse kallale. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe sõnavõtu võttis hästi kokku endine Läti parlamendisaadik  Veiko Spolitis, kes päeva ametliku ettekannete osa lõpetas. Oma ettekandes keskendus härra Spolitis peamiselt sellele, milline on olnud Läti reformid ja milline on omavalitsuste olukord Läti Vabariigis. Ettekandest koorus paraku välja tõsiasi, et olukord regionaalhalduse valdkonnas ei ole Lätis sugugi kiita ning pealinnastumine võtab aina suuremaid mõõtmeid. Õnneks on Lätis ka sellest aru saadud ning välja on pakutud lahendusi regionaalse tasakaalustatuse taastamiseks.

Oli vajalik ja mõtlemapanev päev, mis ühendas oma ala eksperte. Selliste päevade korraldamine Eesti Vabariik 100 juubeliaasta valguses peaks saama tugevaks traditsiooniks, mis annaks ühiskonnale selge signaali valdkonna ekspertide teadlaste ja otsustajate omavahelisest tihedast koostööst.

Foorumi korraldasid Tallinna Ülikool, rektor Tiit Land, MTÜ Polis, asepresident Sulev Lääne Riigikogu, Maaelukomisjon, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, esimees Aivar Kokk, Rahandusministeerium, riigihalduse minister Janek Mäggi, Eesti Linnade ja Valdade Liit, aseesimees Pipi-Liis Siemann, Üleriigilise Omavalitsusliidu Vanematekogu, esimees Sulev Mäletsemees, Narva linn, Narva linnapea Tarmo Tammiste,  Pärnu linn, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja.

Teksti autor on Maria Ossadtšaja, riigiteaduste eriala magistriõppe üliõpilane.

Vaata ka Pildigaleriid üritusest.