Riikluse taastamisele pühendatud foorum tõi kokku poliitikud, eksperdid ja teadlased

Foorumile eelnes Eesti VI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogu esimehele Jüri Ratasele ja  esimesele aseesimehele Hanno Pevkurile.

Samal päeval toimus Tallinna Ülikoolis Riigikogu esimehe Jüri Ratase kohtumine rektor Tõnu Viigiga ning omavalitsuspäeva traditsiooni arengu mõttevahetus kohalike omavalitsuste ning ülikooli esindajatega.

16. novembril 2021 toimus Tallinnas Ülikoolis ka foorum „Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja omavalitsuspäev – homne sünnib ajaloost“, mis oli seekord jaotatud kaheks osaks. Foorumi esimene osa keskendus Eesti riiklusele ja selle taastamisele, mille raames toimus president Arnold Rüütli ettekanne Eesti riikluse taastamist ning 16. novembri 1988. aasta suveräänsusdeklaratsiooni olulisusest. Sellele järgnes õigusteadlase Igor Gräzini ettekanne Eesti riigi taastamise etappidest ja 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonist, mis tõi esile ka üllatava leiu dokumendi koostamisest. Nimelt juhtis Gräzin tähelepanu sellele, et 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon kajastab ka 16. sajandi prantsuse õigusteadlase Jean Bodin’i suveräänsuse kontseptsiooni, mida algselt deklaratsiooni koostamisel aluseks ei võetud. 1991. aasta augustisündmusi ja Ülemnõukogu otsust Eesti riiklikust iseseisvusest meenutas 20. augusti klubi president Ants Veetõusme. Riigikogu esimees Jüri Ratas tõi oma avakõnes samas esile asjaolu, et suveräänsusdeklaratsioonist räägitakse tähtpäeval kahjuks liialt vähe olgugi, et sündmus on teel Eesti taasiseseisvumise juurde hindamatu väärtusega teetähis. 

 

Kohaliku omavalitsuse ja Eesti riikluse, autonoomia ning poliitilise enesekorralduse arengut läbi Omavalitsuspäeva ja 155 aasta möödumisest Makoggukonna Seadusest Baltia- merre kubbermangudele Ria-. Tallinna- ja Kura-male mõtestasid Sulev Lääne, Raivo Vare, Sulev Mäeltsemees, Vallo Olle, Kersten Kattai ja Sirje Ludvig. Sulev Lääne tõi ettekandes välja et 155. aastat tagasi kehtestatud seadusega muudeti algselt 1816. ja 1819. aastate talurahvaseadustega algatatud eestlaste ja lätlaste isiku- ja majandusliku vabanemise protsess pöördumatuks poliitiliseks, õiguslikuks ning halduslikuks vabanemiseks, mille käigus loodud kohalikud omavalitsused olid ka vundamendiks Eesti riigi loomisele ja arengule. Koos ajaloolise kogemusega rõhutas Lääne ka praeguste väljakutsete ning nendele ühiste vastuste leidmise olulisust, seda näiteks ka omavalitsuspäevade kui riiklike tähtpäevade kaudu. 

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik rõhutas, et Eesti riikluse loomise ja arengu olulised tähtpäevad leiaksid jätkuvalt ühiskonnas sisulist kajastamist ning analüüsi ning nentis, et selles on oluline roll ka ülikoolidel. Aruteludel jäi kõlama kohaliku omavalitsuse tähtsus mitte ainult elanikele osutatavate teenuste pakkujana, vaid ka ühiskonnaelu demokraatliku korralduse ühe kindla alusena. Märksõnana kõlas ka koostöö kriitiline tähtsus.

Foorumil anti riigihalduse minister Jaak Aabile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees Pipi-Liis Siemannile üle ka Eesti VI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioonid. Osalejad said ülevaate ka Eesti VI Omavalitsuspäevast Tartus ja seal esitletud deklaratsioonist Rivo Noorkõivu ettekande vahendusel. Ülevaate Harjumaa Omavalitsuspäevast Rae vallas ja selle deklaratsioonist andsid Madis Sarik ja Andre Sepp. Järgnesid riigihalduse minister Jaak Aabi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimehe Pipi-Liis Siemanni sõnavõtud. Foorumil tõdeti, et Omavalitsuspäev on aastate jooksul kujunenud riiklikust tähtpäevast ka traditsiooniks, mida on järjest enam asunud tähistama ka kohalikud omavalitsused.

Foorumi esimese osa lõpetas kogumiku „Eesti Omavalitsuspäev. Ajaloost sündinud – teel tulevikku“ esitlus, mille koostamist ja protsessi meenutasid Indrek Grauberg, Jan Trei, Sulev Lääne, Tiiu Aro, Sirje Ludvig ja Hannes Nagel. Kogumiku valmimisse panustasid ligemale 90 autorit nii avaliku võimu  institutsioonidest, kodanikuühiskonna organisatsioonidest ning ka Soome ja Läti partnerorganisatsioonidest. Arutelu kogumikust tipnes järeldusega, et see on saanud lühikese ajaga heaks abivahendiks nii avalikele teenistujatele kui ka üliõpilastele.

 

Foorumil esinesid tervitusega ka Soome suursaadik Timo Kantola ning Läti suursaadik Raimonds Jansons.

Foorum jätkus paneelaruteludega Omavalitsuspäevast kui riiklikust tähtpäevast: teemad vaarieerusid riigi, kohaliku omavalitsuse, ülikoolide ja teiste institutsioonide koostöö platvormist; taseme ja täiendusõppest, mikrokraadidest, kavandatavast Rae valla ja Tallinna Ülikooli pilootprojektist valdkonna institutsioonide edasisest ühistegevuseni. Paneeldiskussioonides tehti mitmeid kokkuvõtteid ja järeldusi, millest olulisemad on Omavalitsuspäeva kui koostöövõrgustiku tajumine osana ülikooli teadus-, õppe- ja arendustegevusest. Panelistideks olid Tiiu Aro, Madis Sarik, Raivo Vare, Jan Trei, Sulev Mäeltsemees (I paneel) ning Katrin Saks, Indrek Grauberg, Tiia Õun, Mart Uusjärv, Madis Sarik, Kersten Kattai, Sirje Ludvig (II paneel).

Foorumil osalejad pidasid kohtumist igati kordaläinuks.

Järgnevalt ka moderaatorite asjakohased mõtted: 

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg rõhutab, et inimvara arendamine on väga oluline ja pakub uut praktilist väljundit ülikoolidele, sh instituudile. Mitmed olulised teemad on olnud üleriigiliste omavalitsuspäevade päevakorras, uueks koostöövormiks on kujunenud Harjumaa Omavalitsuspäev (HOP) jne. Uueks võimaluseks on kohalike omavalitsustega koostöö arendamine mikrokraadide osas, mis oli ka HOPi üheks aruteluteemaks. Näiteks on esimese pilootprojektina kavas hakata Rae vallas toimunud omavalitsuspäeva deklaratsiooni alusel valla kogemuste näitel arendama mikrokraadi kui ka laiemalt ülikoolide ja avaliku võimu koostööd.

MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne on seisukohal et koos ajaloolise kogemusega peab ühiselt mõtlema kuidas toime tulla üha keerukamaks muutuvaste uute väljakutsetega. Väga oluline on näiteks mida riik, kohalikud omavalitsused ning nende liidud, ülikoolid ja teised osapooled teevad koostöös nn haldusreformi puu ideede realiseerimisel. Näiteks on Eesti jätkuvalt kohaliku autonoomia indeksi alusel Euroopas nõrgemate hulgas just fiskaalautonoomias -  kohalike maksude ning riigi poolt eraldatavate üldotstarbeliste toetuse osakaalus. Tõsiseks väljakutseks on ka ligipääs kesk- või regionaaltasandi poliitika kujundamisse.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees Jan Trei on seisukohal et Foorum ,,Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja omavalitsuspäev-homne sünnib ajaloost“ oli väga hästi korraldatud ja sisustatud üritus. Omavalitsustel on olnud väga oluline roll omariikluse taastamisel ning riigi edasipüsimisel. Foorumil anti riigihalduse ministrile Jaak Aabile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimehele Pipi-Liis Siemannile üle ka Eesti VI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioonid. Trei rõhutas, et mõtted, mis on Omavalitsuspäeva deklaratsiooni kirja pandud, on aktuaalsed ja omavalitsuste jaoks olulised. Olgu selleks kohaliku omavalitsuse tugevdamine ja finantsautonoomia suurendamine. Samuti on väga oluline tugevdada riigi kesktasandi ja kohalike omavalitsuste vastastikust tasakaalustatud rollijaotust ülesannete täitmisel lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest. Järgmise sammuna oleks meil koostöös riigiga vaja kujundada plaan, kuidas deklaratsioonis tehtud ettepanekud praktikas ellu viia. Eesti Linnade ja Valdade Liit saab anda oma panuse, võttes olulised punktid deklaratsioonist ning viia need riigieelarve läbirääkimiste töölauale keskvalitsusega.

Toila vallavanem, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja MTÜ Polis asepresident Eve East tõdes, et omavalitsused on asendamatud partnerid, kas liidu kaudu või igaüks eraldi, kõikidele asutustele-organisatsioonidele ja riigile tervikuna. Omavalitsuste privileeg on omada õigusi, kohustusi ja vastutust  ning kellel ei ole võimalust loobuda ülesannete täitmisest, mis on vajalik oma kogukondade jaoks. Omavalitsusi tuleb kohelda kui pärandit, mida tuleb hoida, väärtustada ja tunnustada. Kui tuleme toime mineviku mõtestamise ja säilitamisega, siis saame hakkama ka määramatusega tulevikus.

Geomedia OÜ juhatuse esimees Rivo Noorkõiv rõhutas kohalike omavalitsuste institutsionaalse ja juhtimise võimekuse tõstmise vajadust, et pakkuda parimaid lahendusi kohaliku elu korraldamiseks ja ühiskonnas muutustega toimetulekuks. Selleks tuleb süsteemselt investeerida inimvarasse – juhtide ja ametnike oskustesse, teadmistesse ja pühendumisse. Senisest enam suunata tähelepanu personaliarenduse valdkonnale, luua süsteemne tugi ja koostöövõrgustikud. 

Foorumi kava leiate siit, ja videod siit

samuti on lisatud foorumi pressiteade,

 

president Arnold Rüütli

ja Riigikogu esimehe Jüri Ratase intervjuud,

 

ettekannete materjalid  ning  pildigalerii.

Ettevalmistamisel on foorumi videod.