Sotsiaaltöö tudengite õppereis Hollandisse

19.-21. novembril 2019 käisime TLÜ sotsiaaltöö tudengitega õppereisil külas Hollandis Zwolles VIAA Kristlikul Rakenduskõrgkoolil. Meid võtsid vastu kaks kolmanda kursuse sotsiaaltöötudengit ja õppejõud. Meie, Eesti grupi, moodustasid 12 tudengit sotsiaaltöö bakalaureuseõppe esimeselt, teiselt ja kolmandalt aastalt ning magistriõppe esimeselt aastalt. Meie jaoks oli õppereisi eesmärgiks külastada Zwolle Ülikooli Hollandis, kus õpitakse samuti sotsiaaltööd. Valmistasime ette ettekanded Eesti sotsiaaltööd puudutavatest teemadest, et hollandi üliõpilased ja õppejõud saaksid aimu, kuidas meil siin neid teemasid käsitletakse ning et saaksime koos arutleda Hollandi ja Eesti sotsiaalsüsteemi erisuste üle. 

Meie reisikogemuse kirsiks tordil oli külastus Focus päevakeskusesse Zwolles, mis on loodud sõltlastele ja puuetega inimestele, kes vajavad abi uuesti sotsialiseerumisel. Näiteks, kes olid enese jaoks liialt kauaks jäänud nelja seina vahele istuma ja kartsid teiste inimeste sekka tulla. Meid hämmastas, kui sujuvalt on seal rehabilitatsioonitöö korraldatud ja kogesime sotsiaaltöö peamist ülesannet - jõustamist! Päevakeskuses ei ole kliente, vaid on osalejad, peamine on inimene ja tema tugevused, mitte nõrkused. Osalejatele anti võimalus samm-sammult taas sotsialiseeruda ja proovida leida endale see õige koht. Tööd oli seal keskuses igasugust - alates restoranitöödest ja kasutatud asjade poest, lõpetades lillede kastmisega. Igaühele leidus tema võimetele ja soovidele vastav. Oli ka erinevaid käsitöötubasid: õmblemine - kui keegi tundis, et temast võiks saada järgmine Coco Chanel või kui ta tahtis lihtsalt nööpi oma pluusile ette õmmelda, ilma, et see esimese puudutuse peale eest hüppaks. Siis veel maalimistuba - neile, kes tundsid, et neis on kaduma läinud van Gogh või hoopis Picasso. Või kes tahtsid lihtsalt oma tundeid maalimise läbi väljendada. 

Focus keskuses ei küsitud osalejatelt, mis neil viga on, ega arutatud selle üle, kuidas nad „paranevad”. Igaüks oli, nagu oli. Ei olnud silte. Ainus „kohustus” oli osaleda igapäevastel kohvijoomistel, mis oli nagu suur majarahva kogunemine kohvilaua taga. Sinna ei tohtinud minemata jätta. Meile jättis see maja väga kustumatu mulje – kogu keskkond oli osalejate ja töötajate koos loodud, kõik oli nii kodune ja soe, et oleks olnud raske aru saada, et see on loodud tegelikult sügavama eesmärgiga kui lihtsalt meelelahutus.

Õppimine kogemuse läbi avardab väga suurel määral tudengite silmaringi ja on meie hinnangul kõige tõhusam õppimisviis. Sellised õppereisid annavad võimaluse näha enda keskkonnast kaugemale ja tekitavad võimaluse erialase professionaalsuse kasvu arenguks läbi diskussioonide tudengite ja spetsialistidega, kes aitavad näha nii meie kui ka nende sotsiaal- ja haridussüsteemi tugevusi ja puudujääke. Õppekäik Hollandisse muutis meie pilgud veidi selgemaks Eesti sotsiaalsüsteemi positiivsetest külgedest ja ka sellest, mida saaks veel paremaks muuta. Meie eesmärk sai edukalt täidetud – saime palju kogemusi: kuidas ingliskeelset ettekannet teha ja esitleda, saime veidi teada ka nende ülikoolist, õppekorraldusest ning sotsiaaltööst Hollandis üldiselt. Sellised õppekäigud avardavad silmaringi, loovad kuulumistunnet, annavad uusi teadmisi ja kogemusi ning on kahtlemata hädavajalikud erialase inglise keele arendamiseks.

Blogipostituse kirjutamises osalesid kõik reisil osalenud tudengid, postituse kirjutasid kokku Kädi Kirke Kurem ja Cristi Sikora.

Reisil osalenud tudengid:
Kädi Kirke Kurem
Cristi Sikora
Annika Tamme
Olga Rõzi
Heleri Tumm
Kaie Kullamaa
Evelin Metsis
Agnes Vanatoa
Margarita Maripuu
Marelle Papli
Karmen Metssalu
Klarika Kopõtin