Tallinna Linnavalitsuse Roosikrantsi residentsis arutati, kuidas kodanikuharidus jõuaks iga nooreni
Tallinna Ülikooli, Tallinna Linnavalitsuse, Pelgulinna Riigigümnaasiumi, Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi esindajad kohtusid 12.05.2025 linnavalitsuses ühisel arutelul, et käsitleda kodanikuhariduse hetkeseisu ja tulevikuvõimalusi. Kohtumise keskmes oli küsimus, kuidas kasvatada noortest teadlikke, vastutustundlikke ja aktiivseid ühiskonnaliikmeid.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas tõstis esile koostöö tähtsust koolide Tallinna linna vahel. Ta tõi välja, et Tallinna Ülikooli eesmärk on suunata noored mõtlema globaliseeruvas maailmas sellele, mis on iseseisva riigi väärtus ning kuidas see püsima jääb. Niglase sõnul ei tohiks projekti käsitleda vaid ühekordsete tegevustena, kuivõrd ülikool on valmis panustama sisuliste jätkutegevuste elluviimisse. Ta lisas, et teadus- ja arendusasutusena on ülikoolil olemas pädevus, inimressurss ja võrgustikud, et olla partner mitte ainult ideede genereerimisel, vaid ka nende süstemaatilisel rakendamisel. Kodanikuharidus, mis ulatub formaalharidusest kogukonnapraktikateni, aitab kujundada ühtehoidvat ja sidusat ühiskonda.
MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne rõhutas, et kodanikuhariduse eesmärk ei ole noorte lahterdamine aktiivseteks ja mitteaktiivseteks, vaid iga noore väärtustamine ja kaasamine. Tema sõnul peab kodanikuharidus ulatuma formaalõppest kogukondlike praktikate ja osalusvõimalusteni, kujundades seeläbi ühtehoidvat ja sidusat ühiskonda. Lääne hinnangul on just haridus see alus, mille kaudu noortes kujuneb usaldus ühiskonna vastu, vastutustunne ja valmisolek panustada demokraatlikesse protsessidesse. Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin tõi esile, et eestikeelsele haridusele üleminek ei ole pelgalt valitsuse tasandil tehtav poliitiline otsus, vaid laiem ühiskondlik pööre, mis eeldab tugevat sisulist ettevalmistust ja koostööd kõigi osapoolte vahel. Jašin tõi välja, et muudatus ei puuduta ainult keelt, vaid ka õpetaja rolli, koolikultuuri ja kogukonna sidusust. Oluliseks fookuseks peab Jašin ühiskondliku sidususe kasvatamist. Õpetajal ei piisa ainult magistritasemest vaid oluline on oskus luua sildu ühiskonna ja selle eri liikmete vahel.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun märkis, et kodanikuhariduse käsitlemine peab algama juba lasteaiast ja jätkuma elukestva õppena. Ta tõi välja, et kriiside rohkes maailmas on kodanikuharidus oluline osa ka õpetajaharidusest. Õun lisas, et õpetajad vajavad tuge, et mõtestada, kuidas kasvatada noortes arusaama oma rollist ühiskonnas.
Projekti uurimisrühma juht professor Leif Kalev tõi välja, et kodanikuhariduse arendamisel on oluline roll kooli juhtkonnal, õpetajatel ja õpilaste esindustel. Samuti tuleb arendada jätkusuutlikke koostöömudeleid hariduse korraldajate vahel, et teema ei kaoks fookusest ka inimeste vahetumisel. Kohtumisel osalesid ka mitmete Tallinna koolide esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja praktikaid.
Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht Indrek Lillemägi sõnul on oluline, et ühiskonnaõpetus ei jääks vaid valimiste temaatikasse – noortele tuleb näidata, kui globaalsed ja mitmekesised on tänased väljakutsed. Oluline on jõuda kohaliku tasandi mõtestamiseni, ehk mida saab igaüks oma kogukonnas ära teha ning kuidas on võimalik päriselt mõjutada.
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumisi direktori Natalia Samoilova on seisukohal, et kogu koolipere fookuses on kaasav kodanikukasvatus – õpilased osalevad heategevusprojektides, koostöö toimub Lasnamäe linnaosa valitsusega ning arutleva kooli raames õpitakse argumenteerima ja seisukohti kaitsma.
Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori Anu Nigeseni sõnul peetakse oluliseks koolis toimuvaid õpilasfoorumeid ja pingutusi vaimse heaolu hoidmisel, mis on tihedalt seotud ühiskonnas toimetulekuga. Vanalinna Hariduskolleegiumis toetatakse süvitsi õpetajate professionaalset arengut.
Projekt jätkub Tallinna Ülikooli, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Haridusameti ja Tallinna koolide koostöös. Eesmärk on kaardistada olemasolevad head praktikad ja töötada välja konkreetsed tegevused, mis aitaksid kodanikuharidust arendada kõigil haridustasanditel.
Fotode autor on Kristjan-Jaak Kangur