Tallinna Ülikooli kohaliku valitsemise kursus tõi kokku valdkonna eksperdid ja üliõpilased
Riigiteaduse eriala tudengite õpingute väljakutse on mõtestada kuidas riik ja kodanikud ühiselt eesolevaid väljakutseid mõistavad ning lahendada püüavad. Üleilmastuv maailm muutub järjest ebakindlamaks ja lahendamatuna paistvad ühiskondlikud probleemid, näiteks kliimasoojenemine või automatiseerumine, pidurdamatult süvenevad. Homse Eesti sõlmprobleemide lahendamise üheks eelduseks on sügavamalt mõista madalaimat võimaliku haldus- ja poliitilist tasandit.
Tallinna Ülikooli õppejõu Sulev Lääne kohaliku valitsemise kursuse eesmärk oli anda tudengitele võimalus analüüsida kohaliku omavalitsuse olemust ning selle kohta avaliku juhtimise süsteemis.
Püüan anda ülevaade kursuse olulisematest sündmustest, arutletud teemadest, võimalikest lahendustest. Kursus võimaldas üliõpilasteni tuua praktikute ja otsustajate kogemusi avaliku sektori väljakutsetest, samas võimaldas jagada vahetult mõtteid kuidas leida avaliku halduse probleemidele ühiselt lahendusi. Kirjutatu tugineb Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppe riigiteaduse tudengi Rynaldo Puusepa kokkuvõttele kursusest.
Kursuse vältel oli tudengitel võimalik olla kaasatud Eesti VI Omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolekule, valdkonna üleriigilisele foorumile, samuti toimus seminaritööde arutelu, milles osalesid ka valdkonna eksperdid (arusaadavalt toimus kõik Zoomi vahendusel).
Põhjalikumalt peatun seminar-praktikumil, mis toimus 26.03.2021 ning sellel osalesid Tallinna Linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik, riigihalduse minister Jaak Aab ning ministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ning liidu asedirektor Jan Trei koos teiste valdkonna esindajatega.
Riigihalduse minister Jaak Aab
Kohtumine riigihalduse ministri Jaak Aabi ja ministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärvega andis põhjaliku ülevaate rahandusministeeriumi ja riigihalduse ministri kohast täidesaatva riigivõimu süsteemis.
Riigihalduse ministri prioriteedid on tihedalt seotud ääremaastumise vähendamisega ning omavalitsuste autonoomsuse suurendamisega. Peamine fookus on hetkel seotud Eesti regionaalarengu tegevuskava koostamisega, Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava loomisega, EL 2021-2027 perioodi vahendite rakendamisega ja meretuuleparkide planeerimisega. Järjepidevalt jätkatakse riigireformi strateegia uuendamisega, et muuta valitsemist tõhusamaks ja efektiivsemaks.
Regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv tutvustas kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse kokkupuutepunkti läbi regionaalhalduspoliitika osakonna tegevuse. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2021-23 lähtuvalt on ministeeriumi ülesanneteks kohalike omavalitsuste rolli suurendamine detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu. Eesmärki üritatakse saavutada läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni ning regionaalsete nõukogude kontseptsiooni väljatöötamise. Regionaalsed nõukogud omistaks kandva rolli ka ettevõtluskeskkonna arendamise soodustamisel ja personaliarenduse võimekuse tõstmisel kohalikul tasandil.
Arutelu oli tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia suurendamisega ning Omavalitsustele sisulise rolli ja ka vastutuse määratlemine ettevõtluskeskkonna kujundamises koostöös riigi kesktasandiga, arvestades valdkondlikke poliitikaid. Riigihalduse minister pööras tähelepanu, et autonoomsuse suurendamine omab olulist tähendust riigi regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamisel ja ääremaastumise pidurdamisel. Täiendavalt arutleti Ida-Virumaa piirkonna omapäradest, Tallinn-Helsinki metropoliregioonist ning Saaremaa sillast.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevus
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ning liidu asedirektor Jan Trei ülevaade organisatsiooni tegevusest oli mitmekülgne ning tekitas tudengite seas elavat arutelu. Omavalitsusliidu eesmärk on esindada ja kaitsta kohalike omavalitsuste huve nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Keskvalitsusega suheldes omab ELVL olulist rolli riigieelarve läbirääkimistel, et omavalitsusele laekuvate tulude suurus ja põhimõtted esindaksid õiglast jaotust. Organisatsiooni pingutuste tõttu on viimased valitsused järjepidevalt suurendanud kohalikele omavalitsustele laekuvat eraisiku tulumaksumäära, mis on omakorda parandanud inimestele lähedaste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Haldusreformi järgselt on Eesti Linnade ja Valdade Liidu mõju liikmetele muutunud tähtsamaks. Aktuaalsemaks on muutunud vajadus tõhustada omavalitsuste vahelist vertikaalset koostööd, tasandada üksuste juhtimise standardeid ja kvaliteeti, tõhustada koostööd omavalitsuste ja kesktasandi vahel. Võimalike lahendustena näeb ELVL järgmistel aastatel kompetentsikeskuse loomist, mis pakub omavalitsuste liikmetele koolitusi ja arenguprogramme, lahendusi IKT kompetentsi suurendamiseks ja nutika juhtimise juurutamiseks. Arenguhüppe saavutamiseks on oluline koostööpõhisus maakondlike omavalitsuste esindusorganisatsioonidega (MAROdega) läbi maakondlike arengustrateegiate. Rahvusvahelisel tasandil esindab ELVL omavalitsuste huve katusorganisatsioonides ning vahendada võimalusi kuidas luua partnerlussuhteid Eesti ja välismaa omavalitsuste vahel.
Diskussioon pakkus võimaluse arutleda pandeemiast tingitud väljakutsete kui ka struktuursemate sõlmprobleemide üle.
Tugevaima surve alla on langenud ääremaastuvad piirkonnad, kus on teenuste kättesaadavuse tagamisega ulatuslike probleeme, seda eriti sotsiaalabi valdkonnas. Probleeme võimendas omavalitsuste kriisikomisjonide- ja plaanide puudulik korraldus. Laiemalt on omavalitsustes vajaka strateegilisemast kommunikatsioonist, mis võimaldaks operatiivsemalt info vahendamist näiteks omavalitsuse, päästeameti ja keskvalitsuse vahel.
Uurimusliku intriigi pakkus üliõpilaste ja praktikute arutelu omavalitsuste vahelise koostöö õiguslikust vormist. Osapoolte vahel eksisteeris üksmeel, et regionaalsel tasandil on oluline teha koostööd, et leida lahendusi omavalitsusi kimbutavatele probleemidele, mis ületavad üksuste halduspiire: valglinnastumine, ühistransport, teenuste ebaühtlased standardid, kommunaalteenused. Samas puudus konsensus kuidas regionaalset koostööd teostada, sest Eesti õiguskorras puudub organisatsiooniline vorm, mis võimaldaks omavalitsusüksustel koostöös osutada avalik-õiguslikke teenuseid, mis eeldavad muuhulgas ka siduvate õigusaktide vastuvõtmist (määrusandlus) ja vajadusel sanktsioneerivat tegevust (halduskaristus).
Võimalusena arutleti kohustusliku koostöö olemuse üle läbi avalik-õigusliku organisatsiooni, kuid see tõstatas omakorda poliitilise ja õigusliku vastuolu, sest kohustuslik koostöö riivab omavalitsuste põhiseadusliku autonoomiat.
Diskussioonist järeldati, et riive kompenseerimine on võimalik, kuid ka sellisel juhul vajab olulist arendamist kontseptsioon, kuidas tasakaalustada võimuvertikaali omavalitsuste vahel ning milline peaks olema kohustusliku koostöö finantsmudel.
Harjumaa Omavalituste Liidu tegevus
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse andis põhjaliku ülevaate Eesti suurima maakonna arendamise kitsaskohtadest ning väljakutsetest lähitulevikus. Harjumaa on jõuliselt arenenud nii infrastruktuuri, jõukuse kui ka elanike arvu poolest, ent valdavalt teiste omavalitsuste arvelt.
Trendi pidurdamiseks on oluline soodustada regionaalset koostööd nii pealinnaregioonis kui ka kogu Eestis laiemalt. Kvaliteetsete ühenduste puhul on võimalik tasakaalustada regioonide ebavõrdsusi. Lahendustena näeb Harjumaa Omavalitsuste Liit Tallinna ringraudtee planeeringuga jätkamist, Rail Baltica võimaluste maksimaalset kasutamist omavalisuste hüvanguks ning Harjumaa kergrööbastranspordi võimaluste teostatavus- ja tasuvusanalüüsidesse panustamist. Harjumaa 2050 visiooni kohaselt hõlmab tulevik endas süsinikneutraalset transporti ja keskkonnasäästliku taristut. Samas on oluline pöörata tähelepanu transpordilahenduste puhul energia säästlikkusele ja efektiivsusele, et lõplik ökoloogiline jalajälg, mis kulub elektri tootmisele, oleks väiksem. Arutelu keskendub lahendustena vesiniktehnoloogia ja tuumaenergeetika valdkonna võimaluste uurimisele.
Jesse hinnangul on muudatuste realiseerimiseks vaja suuremat poliitilist tahet ning muudatust õiguskorras, mis kohustaks omavalitsusi konkreetsetes valdkondades koostööd tegema. Harjumaa Omavalitsuste Liidu hinnangul peaks riik seadma regionaalse arengu soodustamise puhul eesmärgiks tõhususe ja pika perspektiivi soodustamise, mis kaalub üles üksikute omavalitsuste isiklikud huvid ja täieliku autonoomsuse.
Tallinna Linnavolikogu
Tallinna Linnavolikogu esimees ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik andis ülevaate pealinna õiguslikust ja poliitilisest keskkonnast. Tallinna linna elanike arv, eelarve, kohustused ning pakutavate teenuste arv ületab konkurentsitult kõikide teiste omavalitsuste võimekust.
Tallinna linna ning Harjumaa elanike arvu pidev kasvamine on soodustanud autostumist ning valglinnastumise protsessi. Linnavalitsuse pingutustest ei pruugi eelneva tõttu piisata, et kujundada tervikliku ja rohelist linnaruumi. Lahenduste leidmist raskendab omavalitsuste puudulik finantsautonoomia, mida oleks võimalik lahendada näiteks müügimaksu taastamise ja turismimaksu loomisega. Linnavolikogu esimehe hinnangul on väärt kaalumist pealinnaseadus. Tudengite seisukohalt pealinnaseadus võimaldaks pealinna juhtimist eristada muust Eestist, sest kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus (KOKS), mis kohustab Tallinna linna ja Ruhnu valda kasutama omavalitsuse juhtimiseks samu tööriistu, ei täida enda eesmärki. Regulatsioon võimaldaks riiklikul tasandil suunata linna väärtusruumi ja detsentraliseerida linnavõimu.
Diskussioonis tekitas täiendavat arutelu Tallinna linnas esimest korda praktiseeritav kaasava eelarve kontseptsioon, pealinnaregiooni omavalitsuste vahelise koostöö suurendamine, Tallinna kantsleri institutsiooni loomine ning Tallinna ombudsmani ametikoha tähtsus linna toimimises.
Kokkuvõte
Valdkonna teooria ja praktika põhjalik tundmine on üliõpilastele möödapääsmatult vajalik edaspidiseks edukaks arenguks. Kohalikud omavalitsused omavad tähendusrikast rolli riigi terviklikus arengus, mistõttu on avalik debatt muudatuste alustalaks ja lähtepunktiks. Teaduse ning kogukonna sidumine läbi põimitud õppe loob soodsa pinnase edasiseks koostööks ja laiendab üliõpilaste võimalusi peale õpingute lõpetamist. Tudengite perspektiivist lähtuvalt on kohaliku valitsemise kursus olnud tähendusrikas ning olulise väärtusega, et omandada kohaliku valitsemise tunnetust. Kursusel õpitu tagas parema arusaama kohaliku valitsemise süsteemi põhimõtetest, korraldusest ja institutsioonidest.