Ühiskonnateaduste blogi

Tere tulemast ÜTIsse, Kalle Sepp!

Novembris alustas Ühiskonnateaduste instituudis tööd arendustegevuse ja täienduskoolituse spetsialist Kalle Sepp. Kui see nimi tundub teile tuttav, siis mitte seepärast, et Kalle laulda oskab, vaid et ta on meiega juba ka varem koostööd teinud.

pilt

Novembris alustas Ühiskonnateaduste instituudis tööd arendustegevuse ja täienduskoolituse spetsialist Kalle Sepp. Kui see nimi tundub teile tuttav, siis mitte seepärast, et Kalle laulda oskab, vaid et ta on meiega juba ka varem koostööd teinud.

Kalle aitas Rae valla ettevõtlusarengu eestvedajana korraldada Tallinna Ülikooli osalusel toimunud Harjumaa Omavalitsuspäeva HOP, mis toimus 1. oktoobril. Rae vallas töötab ta senini, kuid nüüd saame tema energiast osa ka meie. Mikrokraadide arengu kriitilises etapis oskab Kalle tänu oma eelnevale kogemusele nõu anda ja infot levitada.

pilt

Kalle, tean, et Sulev Läänet tunned Sa juba ammu, aga mis teed pidi Sa ülikooli jõudsid?

Olen ise rohkem omavalitsustaustaga ja Rae vallas, kus koostööd tegime, oli teada, et hakkame ka mikrokraade koos arendama. Konkreetsem töö läks lahti sel nädalal. Ise olen kaks korda lõpetanud Tartu Ülikooli ja Eesti iseseisvumise taastamise ajal, töötades siis juba Elvas, kandideerisin seal kohalike omavalitsuste valimistel. Elvas valiti mind volikokku ja kuna volikogu arvas, et oleks aeg muutusteks, valiti mind volikogu esimeheks ja linnapeaks, kuna ma ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Sealt edasi märkas mind Tallinna linnapea Jaak Tamm ja kutsus mind Tallinnasse. Tallinnas olin ma Pirita linnaosa vanem. Hiljem olin ka Tallinna linnavolikogu liige, vahepeal töötasin siseministri nõunikuna ja siis suundusin eraettevõtlusse. Natuke üle aasta töötasin Eesti Fosforiidis, mis oli just äsja erastatud. Sealt kutsuti mind juhtima toonast Sakala Keskust, mis oli siis konverentsi, kongressi ja kontsertide keskus. 

Kui Sakala Keskus likvideeriti, liikusin edasi Harjumaa Omavalitsuste Liitu (HOL), kus tegelesin Euroopa projektiga, milleks oli valdade ühise koostegemise projekt. Sealt kutsuti Tallinna linna mind jälle tagasi, pärast aastakest tööd. Tallinna Arengu ja Koolituskeskus oli loodud aastal 2008, mina asusin seda arendama ja juhtima aastal 2010 ning olin selle juhataja üle kümne aasta. Me tegime koostööd välisministeeriumiga ja saime väga head kontaktid Ugandas, nende avalike teenuste ministeeriumiga. Seitsme aasta jooksul tegime kaht erinevat projekti - turismiinfopunktide arendamine ja avalike teenuste teenuspunktide arendamine. Igal aastal käisin mitu korda Aafrikas, malaariatablette kulus sel perioodil kõvasti. Hiljem kutsuti meid ka Botswana ja Myanmariga koostööd tegema, rääkimata idaeuroopa riikidest, Rumeenia, Gruusia, Armeenia... Tallinna huvi oli võimalikult palju näidata oma e-teenuseid, avalike teenuste uuendamist ja demokraatia arendamist. Saime näidata, kui kiiresti väikese riigi puhul on võimalik sarnast stardiplatvormi rakendada. 

Sulev Läänet tundsin juba 1990ndate algusest, Eesti Linnade Liidu kaudu kohtusime mitmetel üritustel, nii Eestis kui Brüsselis, omavalitsusteemadel oleme palju mõtteid vahetanud. Mikrokaadide projekt on hetkel väga aktuaalne, jätkan küll poole kohaga Rae vallas ettevõtluse projektijuhina, aga nüüd saan Tallinna Ülikoolis arendustegevuse ja täienduskoolituse spetsialistina kaasa aidata. Kahe koha peal end jagada on küll keeruline, aga see on väga suuri väljakutseid pakkuv projekt, kuna hetkel puudub Eestis konkreetne arusaam, kuidas see täpselt peaks toimima. Loodan, et mul õnnestub siin natuke kaasa rääkida.

Kas nii töisel inimesel ka vaba aega jääb, millega siis tegeled?

Mulle meeldib laiselda. Seitsmekümnendatel tegi raskekaalus maailmarekordeid mees nimega Vassili Aleksejev. Kui talt küsiti, kuidas ta küll seda kõike suudab ja mis ta lemmiktegevus ja saladus on, vastas ta, et istub aknal ja logeleb.

Noorest peast armastasin sporti teha, kuulusin laske- ja murdmaasuusatamises ka Eesti koondisesse. Õppisin kehakultuuri, lõpetasin selle hoopis ujumise erialal. Tervis ei pidanud suusakoormusele vastu, põlveoperatsioon ei lubanud väga joosta ja hüpata enam. Diplomitöö tegin imikute ujutamise teemal, tol ajal oli see keeruline, sest vesi ei olnud neile turvaline, piisavalt puhas.

Mul on kaks tütart ja neli lapselast. Üks tütar elab Prantsusmaal, kolm lapselast on seal. Teine on siinsamas Eestis, Maaeluministeeriumis. Ise olen kultuurisõber. Minu hobide alla kuuluvad film, džässmuusika, kunst, kaldun selliste pehmemate väärtuste poole. Sakala Keskus oli ju nii PÖFFi kui Jazzkaare esimene kodu.

pilt