Blogi

Ühiskonnateaduste instituudis algab vastuvõtt uuenenud riigiteaduste magistriõppekavale

Riigiteaduste õppekava läheb uuele õppeaastale vastu värskenenud kujul. Täpsemalt räägib kavast eriala kuraator, avaliku poliitika dotsent Triin Lauri.

Noored inimesed

Palun rääkige riigiteaduste magistriõppekavast lähemalt.

Riigiteaduste magistriõpingud tegelevad tänapäevaste valitsemisteooriatega ja nende rakendamise analüüsiga aidates selgitada kuidas poliitika tekib, mil moel seda ellu viiakse ning kuidas see meid ja ühiskonda mõjutab. Kava ühendab endas seniste haldusjuhtimise ja riigiteaduste kavade tugevused, lisades uut, eelkõige poliitikaanalüüsiga seotud teadmisi ja oskuseid. Poliitikakujundamise ja –analüüsi tähelepanu alla võtmisel on mitmeid põhjendusi. Olgu selleks tänane aktiivsust, huvi ja kriitilist meelt eeldav elukorraldus, sest nagu iga poliitikaguru teab (www.poliitika.guru) – kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga. Veelgi enam aga on õppekava ülesehitus mõjutatud ühiskonna kasvavast keerukusest ja mitmekesisusest, mis tänast poliitika tekkimist, elluviimist ja hindamist mõjutavad.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Laias laastus on tegu eriala- ja metodoloogia- ja meetodiainetega. Mõlemas plokis on nii teoreetilisemat kui praktilisemat vaadet. Kuivõrd avaliku poliitika analüüs eeldab lisaks riigiteaduslikule teadmisele ka juhtimis-, õigus kui majanduslast teadmist, siis on erialaainetes paras annus interdistsiplinaarsust. Lisaks hõlmavad mitmed ained uurimuslikku komponenti võimaldamaks siduda teoreetilist ja praktilist, seda reeglina õppejõudude käimasolevate projektide raames. Ka metodoloogia- ja  meetodiainetes on püütud leiad hea tasakaal poliitika olemust ja selle uurimisviise lahkavate ja nö käed külge lähenemiste vahel. Kusjuures viimaste hulgas on nii süvateaduslikke mõjuhindamise võtteid kui ka tavapärasemaid poliitika protsessi ja selle eri etappide rakendatavust analüüsivaid viise.

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Ootame avara pilguga kandidaate, sh nii praeguseid kui tulevasi ametnikke, analüütikuid-konsultante, ajakirjanikke, kogukonnaaktiviste. Muidugi ka poliitikuid ja poliitilisi nõunikke. Inimesi, kes unistavad akadeemilisest karjäärist või kel on huvi ühiskondlike asjade korralduse ja vajadus nendes kaasarääkimise osas.

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?

Püüame luua võimekuse näha pealispinna alla. Teha vahet olulisel ja mitteolulisel. Aduda „õigete“ vastuste sõltuvust käsitlusmudelist. Oskuse poliitika probleeme sõnastada, mõõdetavaks muuta, rakendatavusväljakutseid vaagida ning tulemusi hinnata.

Mis on edasised võimalused? Millised on tema akadeemilised väljavaated?

Peamine võimalus, ma arvan, johtub enesearenguga kaasnevast võimestatusest. Tööalaselt on suutlikkus poliitikat analüüsida vaieldamatult nõutud oskus nii avalikus kui erasektoris, nii poliitika uurimis- kui elluviimisasutustes. On isegi räägitud, et poliitika analüütikust on saamas uut tüüpi ametikoht, kes aitab tõlkida ja viia akadeemilist teadmist igapäevaellu. Säärasest eri osapooli lähendavast nutikast vahendajast me kava paljuski inspireeritud ongi.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Põnev on see, et nii nagu inimeste igapäevotsustel on eri selgitused ja käivitajad, on ka poliitika analüüsimisel vaja seda mitmekesisust arvesse võtta. Kas ja millistel tingimustel saadab poliitikamuudatusi edu ning mil määral ja kuidas arvesse võtta nii eri toimijaid selles kui poliitika vastamisvõimelisust, on ühed lõpmata keerukad ja põnevad küsimused, milles orienteerumist riigiteaduste magistriõpingud kindlasti soodustavad.

Loe eriala kohta täpsemalt meie veebilehel: https://www.tlu.ee/yti/riigiteadused