ÜTI üliõpilaste seminar-praktikum

Kohtumise eesmärk oli arutada kohaliku valitsemise teemasid, jagada praktilisi teadmisi kohalike institutsioonide tööst ja väljavaadetest ning anda tudengitele võimalus esitada küsimusi valdkonna esindajatele.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart alustas kohtumist mõttega, et muutuste juhtimisel linnasüsteemis on suur roll noortel ja nende tegevustel. Veel mõned mõtted, mis linnapea jutust kajama jäid: linna arenguks on oluline erinevate valdkondade spetsialistide koostöö, kohalike maksude kehtestamise teema vajaks sisulist arutelu omavalitsuste esindajatega, keeruline väljakutse on kriisijuhtimine, mille üldine ettevalmistus ka riigi tasandil on pigem nõrk ja et linna transpordivõrgu uuendamise käigus pööratakse kindlasti rohkem tähelepanu ka rattateede rajamisele.

Tallinna linnasekretär Priit Lello rääkis Tallinna linna juhtimise tasanditest (õigussubjektsuse tagatis, autonoomia, finantstagatis, kohaliku eelarve iseseisvuse tagatis ja õiguse kaitse tagatis), KOV üldisest struktuurist ja toimimisest ning õigusloome erinevatest etappidest. Tallinna juhtimisstruktuuris on linnavolikogu (79 liiget), linnavalitsus (8 liiget), 20 ametiasutust, lisaks kuulub linnale 247 hallatavat asutust ning erinevad sihtasutused, osaühingud ja MTÜd. Pealinnaseaduse kohta arvas linnasekretär, et see ilmselt seaks Tallinnale enam piiranguid kui annaks  vabadust ning ei pidanud seda vajalikuks, samuti kinnitas, et linna sisekontrolli süsteem toimib ja on tõhus.

Tallinna Strateegiakeskuse arendamise büroo spetsialistid Liis Vahter ja Mats-Laes Nutteri paneeli teemaks oli linna eesmärkide seadmine ja mõtestamine nii, et erinevatest sihtidest tekiks tervikpilt. Ettekandjad tutvustasid lähemalt kahte Tallinna Arengustrateegia 2035 neljateistkümnest sihist - loovat maailmalinna, mille eesmärk on muuta linn targa majanduse südameks ja – inimestele turvalisuse, turvatunde  ja ohutuma keskkonna loomist. Lõpetuseks tuletati meelde, et kodu ei lõppe ega alga lävepakul, vaid see on ka keskkond ja kogukond meie ümber.

Strateegiakeskuse ruumiloome osakonna juhataja Kaidi Põldoja alustas oma ettekannet tõdemusega, et kuigi ruumiloome võib tunduda kerge, teeb selle keeruliseks väga paljude esmapilgul tähtsusetuna tundvate aspektidega arvestamine. Eriliseks väljakutseks on püüdlus muuta linnaruum selliseks, et inimestel oleks seal hea, mugav ja turvaline. Põldoja pidas oluliseks strateegiakeskusele suurema vabaduse andmist ruumiloome üle otsustamisel ning kirjeldas ka, kuidas pööratakse tähelepanu avaliku ruumi võrgustikulisele planeerimisele - vanad raudteekoridorid, kõrgepingeliinide alused alad jms. mida on võimalik kasutada linnaruumi rikastamiseks. Üheks näiteks on putukaväila loomine vanale raudteekoridorile. Tulevikuperspektiivina näeb Põldoja agiilset linnaplaneerimist, mille idee seisneb ehitustegevuseta ruumi loomises. Näiteks moodulitest kokkupandavad hooned,  ruumidetailid, mida saab vastavalt vajadusele hõlpsasti modifitseerida ja mis eelistatult oleksid loodud taaskasutatavatest komponentidest.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht, rääkis peamiselt arengu- ja majandustegevusest. HOL-i peamised tegevused on suunatud maakondade arengustrateegiatele, tegevuskavadele ja nende elluviimisele. Esineja rõhutas, et koostöö erinevate omavalitsuste vahel on vabatahtlik. Kuna igapäevane elukorraldus regionaaltasandil toimub kohalikes omavalitsustes, siis leitakse HOL-is, et omavalitsusel võiks olla suurem otsustusõigus oma finantside üle.

Eesti Linnade ja Valdade Liidust oli esinemas Tallinna abilinnapea, varasem Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatuse esimees Tiit Terik. ELVL on üleriigiline omavalitsusliit, mille eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. ELVL-i põhiülesannete hulka kuulub KOV-ide ühishuvide teadvustamine, esindamine ja kaitsmine; omavalitsuste haldussüsteemi arengule kaasaaitamine ning koostöö edendamine.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste rääkis tudengitele kavandatavatest KOKS-i muudatustest, mille eesmärkideks on KOV enesekorraldusõiguse suurendamine, elanike suurem kaasamine ja õigusloome mahu vähendamine nii, et sellega ei kaasneks omavalitsustele täiendavaid kohustusi. Oluline muudatus millega tegeletakse, on valitsuse tegevusprogrammi koostamine koalitsioonilepingu elluviimiseks. Samuti on kavandamisel regionaalministeeriumi loomine, KOV-ide finantsautonoomia suurendamine ja tulubaasi tasakaalustamine ning seaduste kaasajastamine, kusjuures püüeldakse KOV-le suurema valikuvabaduse andmise poole.

Päeva teises pooles külastasid tudengid Riigikontrolli, kus Riigikontrolli nõunik Airi Mikli alustas oma ettekannet üldist elevust tekitanud teavitusega: „Sulev Läänest ei ole pääsu ka meil“. Ettekanne kajastas Riigikontrolli töid ja tegemisi, väljakutset ilmestasid näited elust enesest - kuidas saab juhtuda, et riigil puudub riigikontrolör või kes kontrollib kontrollijat.

Riigikontroll auditeerib riiklike organisatsioonide majandustegevust, riigi vara kasutamist ja säilitamist ning KOV-ide poolt kasutatavaid varasid veendumaks, et raha on kasutatud säästlikult ja eesmärgipäraselt. Oma tegevuses saab Riigikontroll kehtiva õiguse raames vabalt otsustada, millist riigi- või KOV institutsiooni ja kuidas ta auditeerib. Ülevaate riigi vara säilimisest ja kasutamisest annab Riigikontroll Riigikogule.

Kokkuvõttes oli väga hariv ja klassikalisele koolipäevale vaheldust pakkuv päev, aitäh kõigile esinejatele, seminar- praktikumi korraldajale õppejõud Sulev Läänele ja osalejatele!

Seminar- praktikumiga kaasnes võimalus esitada küsimusi ja kohustus esitada memod.

Küsimusi esitati kõikidele esinejatele, neist osa oli juba eelnevalt ette saadetud, samuti tekkis täiendavaid küsimusi kohapeal. Eelnev ettevalmistus andis esinejale võimaluse teemat põhjalikumalt käsitleda aga vastuseta ei jäänud ka kohapeal formuleeritud küsimused, mitmed teemad tekitasid elava diskussiooni.

Kuivõrd põhjalike memode esitamine oli üks kohustuslik osa kohaliku omavalitsuse õppepäevast, toome nendest siinkohal välja mõningad kokkuvõtlikud lõigud erialade kaupa.

Riigiteaduste bakalaureus Gunnar-Laur Sindi: Arvan, et see et kohtumine toimus just Tallinna Linnavalitsuse hoones tegi ka asja kõvasti huvitavamaks ja meeldejäävamaks. Õppisin palju nii ELVL-ist, Harjumaa Omavalitsuste Liidust kui ka riigikontrollist. Olid meeldejäävad kohtumised nii Mihhail Kõlvartiga, Tiit Terikuga kui ka Airi Mikliga. Ma arvan, et seminar täitis enda eesmärgi täies mahus. Viimased mõtted: põhimõtteliselt on sellised üritused ja väljasõidud alati väga meeldivad ja huvitavad, õppisin kindlasti rohkem kui tavalisel koolipäeval. Seega igati huvitav päev oli ja mina ise jäin igatahes väljasõiduga väga rahule.

Jüri-Andreas Järviste: Seminar-praktikumis esitatud küsimused said vastuse ning andsid osalejatele palju uusi teadmisi. Ettekandate esitatud valdkonnad olid äärmiselt huvitavad ning laiapõhjalised, mis muutis antud praktikumi nii sisuliselt kui ka vormilt huvitavaks. Antud õppevorm on autori hinnangul väga efektiivne andma edasi praktilist tunnetust antud valdkonnas ning ekspertarvamusi ja teadmisi, mida saab mõnest aspektist võtta aluseks ka ülikoolis erialaga seonduvad kirjutisi luues.

Getterli-Helle Aavik: Üldises plaanis andis praktikum ülevaate erinevate institutsioonide ülesannetest ning rollist kohaliku omavalitsuse töö korraldamisel. Kohtumine kohaliku valitsemise kursuse raames oli asjakohane, puudutas otseselt seni õpitud teemasid ning andis lisaväärtusena praktilisi kogemusi valdkonnast põhinedes ekspertide senistele kogemustele ja hinnangutele.

Haldus- ja ärikorraldus Sergei Valiulin: Õppekäik andis hea ülevaate nii omavalitsusliitude, Linnakantselei, osakondade ja Riigikontrolli tegevusest. Kõige rohkem uusi teadmisi sain Riigikontrolli tegemistest – institutsioon, mille toimimisest ei olnud varem nii selget ettekujutust. Ära märkimist vajab asjaolu, et paljud probleemid mida esinejad välja tõid olid tegelikult ühised kõigi institutsioonide vaatest.

Raimo Reiman: Aruteluteemad tulevikuks: ● Millised on Eesti omavalitsuste suurimad väljakutsed ja võimalused tulevikus? ● Kuidas tagada omavalitsuste rahastamise piisavus ja jätkusuutlikkus, arvestades demograafilisi ja majanduslikke muutusi? ● Millised on parimad viisid omavalitsuste koostöö tugevdamiseks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt? ● Kuidas toetada omavalitsuste kohanemisvõimet ja uuendusmeelsust, et paremini vastata elanike vajadustele ja ootustele?

Alina Ivanova: Linnavalitsuse külastus ning kohtumised ametnikega andsid mulle palju mõtlemisainet ja loomulikult motiveerib see mind veelgi enam nimetatud oskusi omandama, et pärast õpingute lõppu võiksin olla valmis sisukaks ametniku karjääriks mitte ainult riigiasutuses, kui ka omavalitsuse asutuses. Minu arvates kohtumiste sisu ja korraldus oli planeeritud imehästi. Mulle väga meeldis õppekäigu programm, kõik oli väga mõistlik ja ametnikud väga kompetentsed inimesed keda oli huvitav kuulata.

Karl-Adolf Aasamäe: Õppekäik oli jällegi hariv ja elamusterohke, mis andis hea sisendi koolis õpitut paremini mõista. Leian, et selline õppekäigu korraldamine on ääretult vajalik õpitu kinnistamisel. Selle õppekäiguga sai hea ülevaate riigi terviklikust toimimisest (kui arvestada lisaks eelmist õppekäiku samuti).

Elina Tomingas: Tegemist oli väga sisutiheda seminar- praktikumiga, mille käigud sai omandatud väga palju uusi teadmisi ja põnevat informatsiooni. Leian, et selline õppekäik sobib õppeprotsessi suurepäraselt, kuna nii on võimalik reaalselt õpitavasse sisse elada ja mõista, mida töö erinevates ameti asutustes endast tegelikult kujutab ja kuidas õpitu praktikas realiseerub, lisaks on selline kogemus väga silmaringi laiendav. Loodan, et selline võimalus tuleb ka tulevastel üliõpilastel.

Magistrandid Krista Erg-Scacchetti, linnakorralduse õppekava: Tudengid said huvitava ja mitmekülgse ülevaate kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud institutsioonidest ja esindajatest. Kohtumised olid informatiivsed aga põnevust lisas päevakajaliste teemade kohta küsimustele vastamised ning see, et lisaks ametlikele seisukohtadele oli võimalik ka asjaosaliste isiklikku arvamust ja kogemust kuulda. Seisukoht seminari vajalikkuse osas: Väga hästi korraldatud, huvitav, kasulik, tänapäevane õppevorm. Ühelt poolt info parem omandamine aga samas reaalse seose loomine igapäevaeluga.

Valter Pärn, linnakorralduse õppekava: Korralduslik pool väga hea. Pole kerge saada klappima sobivad ajad sellisel hulgal ettekandjatel, kelle teadmised ja kogemused võimaldavad teha väga sisukaid ja tegelikkust valgustavaid ettekandeid. Teemad ja ettekandjad hästi valitud. Selline seminari formaat võimaldab lühikese ajaga (1 päev ei ole pikk aeg) saada praktikute poolt antud ülevaate väga erinevatest kohaliku tasandi valitsemise teemadest.

Ingar Metsatalu, riigiteaduste õppekava: Vaatamata tihedale, intensiivsele päevakavale, õnnestus õppejõud Sulev Läänel kokku koguda just need tippametnikud ja oma ala spetsialistid, kes näitasid meile erinevate tasandite (riik, KOV, MTÜ ja ka linna hallatavate asutuste ja ettevõtete) koostöö olulisust. Selleks, et areng Eesti riigis oleks pisut rohkem ühtlane kui ta ise kipub suurte tõmbekeskuste poole kaldu minema, ongi oluline omavaheline koostöö ja tunnetada regionaaltasandi osatähtsust. Eks eemalt on ikka hea riiki ja KOV-i kiruda, aga riiki ei saa väga õhukeseks ka viilida, sest ka kogu erasektori tegevus peab toetuma teatud raamistikule ja nii nagu me teame, siis turumajanduse nõudluse-pakkumise printsiip ei pruugi alati olla parim valik üldinimliku heaolu tagamiseks. Ja siin ongi meil vaja lähimuse printsiibist KOV-i, edasi regionaaltasandi üksust (nt. piirkondlikud-regionaalsed omavalitsusliidud), riigi institutsioone ja ameteid ning Riigikontrolli, kes kontrollib, kas ja kui kulutõhusalt maksumaksja raha kasutatakse. Õppekäik oli silmaringi avardav ning oma sisu poolest asjakohane. Suur tänu õppejõud Sulev Läänele selle suure töö eest.

Annika Jõgimaa, linnakorralduse õppekava: Kuulatud ettekanded andsid tudengitele hea ülevaate kohaliku omavalitsuse erinevatest rollidest. Ettekannete põhjal said tudengid ülevaate nii organisatsiooni juhtimisest, õigusloomest, ruumilisest planeerimisest kui ka ühenduste vajalikkusest ja riigiga koostööst kohaliku omavalitsuse võtmes. Kindlasti võimaldas selline kohtumise formaat tudengitel selgemini mõista, millega tegelevad nö kurikuulsad ametnikud ja mis on päevakajalised teemad, millega ja kuidas tegeletakse. Praktiliste näidete osas on lihtsam mõista teoorias õpitut.

Triinu Lepp, linnakorralduse õppekava: Seminar oli tudengitele hea vaheldus klassikalisest loengust koolimajas. Kohtumine oma ala spetsialistidega oli informatiivne. Oli hea, et tudengite küsimustele tulid vastused nii ametlikult seisukohalt, kui ka isiklikule arvamusele põhinedes. Kõik ettekanded olid sisukad ning edasi üritati anda võimalikult palju informatsiooni lühikese ajaga. Selliselt korraldatud õppepäev on kasulik ja asjakohane. Tudengitel on võimalus teadmisi omanda erinevate institutsioonide esindajatelt ning esitada küsimusi teda huvitavate teemade kohta.