Vaidluste kohtuväline lahendamine magistriõppekava

Mis motiveeris sind valima kohtuvälise vaidluste lahendamise eriala ja milline oli sinu kogemus selle mikrokraadi õppeperioodil? 

Et sellele küsimusele vastata, pean alustama algusest. Olen konfliktilahendusega kokku puutunud erinevates valdkondades ja töökohtadel töötades, kus on olnud võimalus saada osa väga erinevate inimeste suhtumisest ja suhtlemisest ning inimsuhete mitmekülgsusest. Kõikidel seni töötatud ametikohtadel olen märganud, et inimesed väldivad ja kardavad konflikte või ei oska neid lahendada, alates pisiarusaamatustest ühe- või kahepoolsete arusaamatustest kuni suurte konfliktideni välja. Olles viinud läbi enda terapeudi oskuste pealt tulemuslikke konfliktivahendusi ka personalitöös, tundsin siiski reaalset vajadust oskuse järgi professionaalselt konflikte lahendada, sest mul endal tekkis mitmeid küsimusi konflikti tekkimise, mõistmise ja olemuse kohta, seetõttu otsustasin läbida TLÜ-s aastal 2021-2022 mikrokraadi Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus. Antud mikrokraadi läbimisel puutusin põgusalt kokku taastava õigusega ja peale lõpetamist suundusin koheselt sellel alal ennast täiendama, sest see pakkus võimalust koheselt pühenduda konfliktivahenduse maailma. Vastates küsimusele, et mis motiveeris mind valima kohtuvälise vaidluste lahendamise eriala, siis minu vastus on väga lihtne, mulle meeldib inimestega töötada ja kohtuvälise vaidluste lahendamise magistriõpe pakub konfliktivahenduse maailmas enesearenguks täna Eestis parimaid võimalusi.

Kuidas on senine töökogemus aidanud sul arendada oskusi konfliktide lahendamisel ja koostööl erinevate osapooltega?

Tänaseks olen taastava õiguse vabatahtliku konfliktivahendajana läbi viinud üks-ühele konfliktivahendusi ja erinevaid aruteluringe. Varasemalt olen konfliktivahendusega kokku puutunud erinevates töökeskkondades ja töövaidluskomisjonis kaasistujana. Konfliktivahendajana suudan kohtumistel säilitada rahu ja luua toetava õhkkonda ning olen osanud inimesi suunata keskenduma lahendustele, jättes kõrvale enda kriitikameele, soovitused ja välkmõtted. Olen isikuna empaatiline ja suutnud lahendada erinevaid konflikte, aga kogenud ka konflikti eskaleerumist ja osapoolte eemaldumist ning seeläbi mõistnud, et konflikte saab lahendada ainult osapoolte vabal tahtel ja nõusolekul. Konflikte ei ole võimalik lahendada kui üks osapool hoiab eemale või keeldub kohtumast või kui ühe osapoole eesmärk on kättemaks ja teise inimese alandamine või muu teist osapoolt kahjustav tegevus. Kui konfliktivahenduse osapoolte jaoks on olulisteks väärtusteks ausus, avatus ja tahe olukorda muuta, siis saab kindlalt konfliktivahendaja toel edasi minna.

Milliseid oskusi ja teadmisi oled seni omandanud, mis aitavad sul edukalt jätkata magistriõppes vaidluste kohtuvälise lahendamise erialal?

Kuna olen kutsega muusikaterapeut, siis mind ennast on seni aidanud väga paljuski konfliktsituatsioone vahendades terapeudi õpingutel omandatud oskused. Vaidluste lahendamise mikrokraadi läbides ja praktilisi ülesandeid sooritades sain kinnitust, et ole sa terapeut, konfliktivahendaja või muu nõustaja, siis on oluline eelkõige jääda lihtsalt inimlikuks olles vahendaja, kes oskab luua turvalist ruumi vestluse soodustamiseks ja olema väga hea ja empaatiline kuulaja. Mind väga kõnetas mikrokraadi õppes nähtud film "The Meeting", kus on imetlusväärne jälgida kui vähe on vaja vahendajate sekkumist kui on osatud luua turvaline ruum ja oskuslikult kuulata ning õigel hetkel olemas olla enda olekuga.  Minu kindel uskumus inimestega töös nii terapeudina kui konfliktivahendajana on see, et vastused on osapoolte endi sees kõik olemas. Tuleb osata luua ruumi, kuulata ja asjakohaste minimalistlike küsimustega toetada, et klient või osapooled jõuaksid vastusteni/lahendusteni. 

Kuidas näed, et magistriõpe Tallinna Ülikoolis aitaks sul oma professionaalset karjääri edendada?

Osalen vaidluste kohtuvälise lahendamise magistriõppes, sest usun, et konfliktivahendajana saan tulevikus palju ära teha üksikisikute ja organisatsioonidele abiks olles, aidates omandatud oskustega jõuda lihtsamini mõlemale osapoolele sobiva lahenduseni. Kiire ja asjakohane konfliktivahendus toetab üksikisiku ja organisatsiooni vaimset tervist ning võtab vähemaks ka survet kohtutele, aga ka psühholoogidele ja terapeutidele. Näen, et mediaatoril (konfliktivahendajal) on oluline osa ka teavitustöös ühiskonna arusaamade kujunemisest konfliktide lahendamisel.

Millised on sinu ootused õppekavale?

Mikrokraadi läbides kogesin, et antud õppesse oli kaasatud palju lektoreid, kes on täna Eestis antud valdkonnas oma ala parimad. Loodan, et nii see jätkub ka magistriõppes. Samas ootan, et õpe on suuresti praktilise suunaga, et peale lõpetamist oleks julgust ja motivatsiooni jätkata antud valdkonnas tugeva koostööpartnerina kohtutele, omavalitsustele, kindlustustele ja muudele organisatsioonidele ning üksikisikutele.

Kas on olnud olukordi kus oled edukalt kaasa aidanud konfliktide lahendamisele oma senises töös või kus tunned, et vajaksid teadmisi?

Olen olnud üle kolme aasta töövaidluskomisjoni kaasistuja, üle pooleteise aasta olen olnud taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja. Tööalaselt on olnud mitmeid olukordi kus olen pidanud olema vahendajaks üksikisikute ja väiksemate gruppide konfliktide lahendamisel. Olen ka ise elus eksinud mõningate konfliktsituatsioonidega toime tulemisel. Nii mõneski olukorras käituksin täna sootuks teisiti.  Samas teiste edukas aitamine konfliktsituatsioonides ja need olukorrad, mis ei ole elus või töös lahenenud parimal viisil, on olnud suurimaks tõukeks, et olen täna vaidluste lahendamise maailma sügavamalt sukeldunud. See on andnud mulle teise vaate möödunule ning võin kinnitada nii enda kogemuse, kui teiste toetamise põhjal sama vana tõde, et konfliktid tekivad erinevate suhtlemisprobleemide ehk suhtlemistõkete puhul. Ehk siis kui üks osapoolest käitub või väljendab ennast vastaspoolele viisil, mis blokeerib tema suhtlemissoovi ja võib temas tekitada negatiivseid mõtteid, tundeid ja vastupanu kõigele, mida vestluse ajal tõkke kasutaja poolt öeldakse. Mitmekülgsed kogemused konfliktide lahendamisel, mikrokraadi ja magistriõppe läbimine, taastava õiguse konfliktivahendused ning järjepidev enesetäiendamine annavad mulle võimaluse edaspidi ise teadlikumalt konfliktsituatsioonides käituda ja teisi senisest asjakohasemalt toetada, et hoida ennast ja toetada senisest professionaalsemalt erinevaid osapooli konfliktide lahendamisel.

Soovitusi õppekava huvilistele?

Tõhus konfliktivahendamine nõuab tasakaalu teooria ja praktika vahel, seetõttu vali vaidluste kohtuvälise lahendamise, mis pakub süvitsi minevat teoreetilist haridust ja hindamatuid praktilisi kogemusi.