Valgevenes muutusteta?

Pool aastat tagasi vestlesime „Ekspert eetris“ saates Valgevenest. Selle ajaga on riigis toimunud väga palju ja samal ajal eriti mitte midagi. Kõige olulisem muudatus on olemata – Lukašenko on jätkuvalt president, riigivõim ei ole vahetunud. Protestid on jäänud vaikseks, liikunud peamiselt internetti. Peamised opositsionäärid on kas välismaal või vangis. Ja on juhtunud see, millest saates ka rääkisime – rahvusvaheline huvi on laias laastus kadunud.

Jätkuvalt on oluline Venemaa küsimus, sest kuni režiimil on suure venna toetus, ei muutu midagi. Vladimir Putin toetab Valgevene riigijuhte ja on kaitsnud ka Lukašenko tegevusi. Osaliselt muidugi seetõttu, et teeb tihti ise sama, kuid kindlasti mängib siin rolli ka soov liitlast mitte kaotada. Üks olulisemaid viimasel poolel aastal tekkinud aruteluküsimusi vaatleb Poola ja Leedu tegemisi. Kas Valgevenel oleks olnud parem, kui naabrid oleks jätnud jõuliselt sekkumata, sest see välistas selle, et Venemaa opositsiooni toetaks? Poola ja Leedu tegid Valgevene vastasseisust rahvusvahelise küsimuse. Teiselt poolt, kui nemad opositsiooni ei toeta, kes siis seda teeb? Ei ole mingit tõestust, et Venemaa oleks Lukašenko omal algatusel maha lükanud.

Mida sellest kõigest arvavad Valgevene elanikud? Raske on öelda, on mõlema poliitilise poole toetajaid ja ka neid, kes sooviks lihtsalt mingit lahendust. Nagu paljudes kangetes režiimides ja isegi riikides nagu Ungari, siis opositsioon on tundmatu, nõrk ja paljud ei usalda. See aga omakorda tagab selle, et juhtkonda on raske eemaldada, sest avalik toetus neile on küll passiivne, aga tugev. 

Muul maailmal on aga kaks olulist kohta, mida siit õppida. Esiteks, „Euroopa viimane diktatuur“ nagu Valgevenet on kutsutud, ei ole tõenäoliselt viimane ja ei ole ka lahkumas. Revolutsioonid on keerulised ja ei piisa vaid sellest, kui rahvas tänavatele tuleb. Teine ja mõneti veel olulisem sõnum läheb aga erinevate režiimide kriitikutele. Nagu näha viimase kuu sündmustest, siis kaitstud ei ole sa kuskil, isegi kui elad sõbralikus riigis. Juba varem on olnud Venemaa rünnakud vaenulike agentide vastu nagu näiteks Skripali juhtum, aga nüüd näitas Valgevene, et ka nemad leiavad oma inimesed üles. Sellise tegevuse eesmärk ei ole vaigistada vaid antud kriitik, vaid ka potentsiaalsed teised, sest nagu me kõik teleintervjuust nägime, Raman Pratasevitši meelemuutus riigi režiimi osas ei ole olnud vabatahtlik ja kui keegi veel midagi sarnast proovib, ootab neid sama saatus.