Viisavabastus - usaldame, aga kontrollime
Üks viis Euroopa mõjusfääri laiendada on naabritega kokkupuute ja koostöö suurendamine. Viisavabastus Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikidega täidab seda eesmärki. Lihtsustunud on üksteisel külas käimine, suhtlus, kultuurivahetus, töötajate liikumine ja ärisidemeid. See kõik on tore, aga kas kasvanud läbikäimine võib hõlmata ka ohte? Milliseid? Ja kuidas Eesti end kaitseb? Neile küsimustele vastab Euroopa rändevõrgustiku hiljutise uuringu Eesti raport.
Viisavabastused:
2009: Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia Vabariik
2010: Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina
2014: Moldova Vabariik
2017: Ukraina, Gruusia
Viisavabastust ei anta niisama lihtsalt
Euroopa Liit (EL) on eeltingimuseks seadnud, et viisavabastuse saamiseks peavad naaberriigid muutuma võimalikult euroopalikuks. Näiteks rände- ja varjupaiga valdkonnas peavad riigid tagama oma dokumentide turvalisuse; kontrollima tõhusalt oma piiri; kaitsma inimõigusi ja oma kodanikke, et neil poleks põhjust paluda EList varjupaika ning võtma tagasi oma kodanikke, kes viibivad ELis seadusliku aluseta.
Kusjuures, Euroopa Komisjon kontrollib pidevalt, kas riigid tulevad nende ülesannetega toime ja väärivad jätkuvalt viisavabastuse privileegi. Vajadusel tehakse viisavabastusega riikidele ettekirjutusi; ja kui neid kuulda ei võeta, peatatakse ajutiselt viisavabastus. See võib juhtuda näiteks siis, kui kasvab organiseeritud kuritegevus neist riikidest või kui nende kodanikud jäävad ELi liikmesriikidesse kauemaks kui lubatud (viisavabastus kehtib kuni 90 päeva 180 päeva jooksul).
Tööjõuvajaduse leevendamine
Viisavabastus Balkani riikidega ei andnud Eestis kuigivõrd tunda, küll aga soodustatud liikumine endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide – Ukraina, Gruusia, Moldova – ja Eesti vahel. Ennekõike on viisavabastus lihtsustanud ukrainlaste lühiajalist töötamist. Kui 2017. aastal registreeriti Eestis 5589 Ukraina kodaniku lühiajaline töötamine, siis 2018. aastal nende hulk pea kolmekordistus. Lisaks viisavabastusele on selle kasvu taga tööjõupuudus Eestis ning mullusuvised välismaalaste seaduse muudatused, mille eesmärk oli leevendada oskustööliste puudujääki. Kui kohalikke töökäsi ei jätku, kerkivad majad välismaalaste abil.
Eesti usaldab, aga kontrollib
Suurema liikumisega on kasvanud ka ebaseaduslik töötamine ning sellega pahatihti kaasnev töötajate ekspluateerimine. Inimkaubitsemise ennetamise ning ohvrite abistamisega tegelev MTÜ Living for Tomorrow sedastab, et neil on uueks kliendigrupiks Ukraina, Valgevene ja Gruusia kodakondsusega ehitajad, kellega sõlmitakse nõuetekohane töölepingu alles kontrolli objektile saabudes; kellelt nõutav töömaht ületab töölepingus ettenähtut; kelle tehtud lisatunde ei arvestata; keda on tööandjad ähvardanud deporteerimisega ning keda on pahatihti vallandatud katseajal, et tööjõukulusid optimeerida.
Politsei tuvastas 2018. a. 243 ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalse töötamise ja 139 juhtu, kus rikuti välismaalaste töötamise tingimusi. Mullu tuvastas politsei ka 82 juhtu, kus tööandja rikkus välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. Tööle värvati 17 Eestis ebaseaduslikult viibivat inimest ning keskmisest palgast madalamat maksti 3 juhul.
Karmid karistused
Samaaegselt viisavabastuste ja lühiajalise töötamise lihtsustamisega karmistas Eesti karistusi rikkumiste eest. Eelmisel suvel tõusis maksimaalne rahatrahv ebaseaduslikku tööjõudu kasutavale tööandjale 3200 eurolt 32 000 euroni. Samuti ei saa seadusliku aluseta Eestis viibivale välismaalasele tööd andnud või tema töötingimusi rikkunud ettevõte osaleda riigihangetes. Uus on seegi, et enne tööleasumist tuleb registreerida ka näiteks Poola tööjõuvahendusfirmade kaudu Eestisse tööle tulevad ukrainlased.
Teisi probleeme, milleks seoses viisavabastusega valmistuti – varjupaigataotluste arvu kasv, riiki lubatust kauemaks jäämine, kuritegevuse kasv – Eestis olulisel määral ei täheldatud.