Seminar

ÜTI teadusseminar: Marju Lauristin, Triin Vihalemm ja Peeter Selg (ruum A-222)

Ühiskonnateaduste instituut

14.11.2018 kell 16:00 - 18:30

Lisa kalendrisse

iCal calendar

Ühiskonnateaduste potentsiaalist nurjatute probleemide valitsemisel ja muutuste juhtimise õppimisel.

Arutluse alla tuleb ühiskonnateaduste potentsiaali üle nn nurjatute probleemide valitsemisel ja muutuste juhtimisel laiemalt.

Registreerumine

Paljud ühiskondlikud probleemid on „taltsad“: nad on nii üheselt määratletavad, kui ka üheselt lahendatavad. Mõned taltsad probleemid võivad küll olla tehniliselt äärmiselt keerulised ja nõuda kõrgtasemel eksperte, ent põhimõtteliselt on olemas nii kriteerium otsustamaks kas valitud lahendused on õiged või valed ja kui kaugel ollakse lõplikust lahendusest.

Nurjatute probleemidena käsitletakse tihti ühiskondlikke probleeme, mis mitte ainult et ei ole lõplikult lahendatavad, vaid pole ka vastavatest probleemidest mõjutatud osapoolte jaoks üheselt määratletavad. Lisaks, nurjatud probleemid nõuavad lahendust, neid ei saa ignoreerida, nagu on võibolla võimalik ignoreerida filosoofilisi probleeme, mis samuti on nii lahendamatud kui ka üheselt määratlematud. Samas tekitavad katsed nurjatud probleeme lahendada enamasti juurde hulgaliselt lisaprobleeme, millega toimetulemine võib osutuda veelgi keerulisemaks. Sestap ütlevad uurijad tihti, et lahendamise asemel tuleks nurjatute probleemide (lõimumine, kliimamuutused, migratsioonikriis jt) valitsemisel võtta hoopis teistsugune hoiak: tuleb eeldada, et probleemi olemus muutub pidevalt ning küsimus on selles, kuidas juhtida neid muutusi sobivas suunas.

Sellises juhtimises ja valitsemises peaks olema oma roll mängida ka sotsiaalteaduslikel käsitlustel, mis mõistavad ühiskonda protsessikeskselt, st just pidevas muutumises olevate suhete terminites. Kuidas aga kommunikeerida sellise sotsiaalteaduse sõnumit otsustajatele – poliitikakujundajatele – nõnda, et sõnum kaduma ei läheks? Kuidas üldse on sotsiaalteadustel võimalik panustada muutuste juhtimisse maailmas, mis on projektipõhine (nii teadusrahastuse kui kas või valimistsükli mõttes) ja eeldab seega algust, keskosa ja lõppu mistahes probleemi käsitlemisele? Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutavad ning oma kogemusi jagavad Marju Lauristin (sotsiaalse kommunikatsiooni professor, Tartu Ülikool), Triin Vihalemm (kommunikatsiooniuuringute professor, Tartu Ülikool) ja Peeter Selg (poliitikateooria professor, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut).

Kõik on väga oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!


ÜTI järgmine teadusseminar toimub 28. novembril, kui ökosüsteemi ja sotsiaalsete süsteemide suhete ümberkujundamise teemat avab Mihkel Kangur, TLÜ ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutlikku arengu dotsent.


Seminar toimub koostöös Eesti Sotsioloogide Liidu ning Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooliga (finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Tallinna Ülikooli ASTRA projekt „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“).  

ESF%20logo1.jpg