Doktoriõpe

Doktoritöö: küsitletud politseinikud kipuvad keskkonnakuritegusid pidama klassikalistest vähemtähtsamaks

Esmaspäeval kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Birgit Vallmüür doktoritööd, mis keskendus rohelisele politseiväärikusele. Täpsemalt ametivõimude kalduvusele panna vastu kiusatustele kasutada ära oma ametikohta sel viisil, mis tooks kaasa keskkonnale põhjendamatut kahju.

politsei

Kas näiteks pidada õigeks käitumist, kui politseiametnik märkab öösel patrullautos, et septilise paagi veoauto laseb vedelikku ojja ning ütleb paarimehele, et see ei ole nende, vaid keskkonnaametnike töö, jättes juhtumi raporteerimata? Või, kui politseiametnik teeb vabal päeval oma kodu kevadist puhastust ning põletab maja taga aias enda vana mööblit ja autokumme?

Klassikalist politseiväärikust uuritakse maailmas laialdaselt ning kasutusel on metoodika, mille alusel on korrakaitseorganisatsioonid võrreldavad rahvusvaheliselt. Keskkonnakuriteod ja nende seos politseitööga olid aga enne Birgit Vallmüüri doktoritööd nendest uurimustest täielikult välja jäetud.

Keskkonnakaitse on ametlikult ülemaailmselt üks keskne prioriteet. „Samal ajal aga ei ole keskkonnakuriteod mitte ainult laiaulatuslikud, vaid ka tõusujoones. Turvalisuse valdkonna juhtfiguurid kipuvad nende tõsidust aga alahindama ja nendega võitlemist peetakse õiguskaitseasutustes pigem vähetähtsaks,“ selgitab väitekirja autor.

Doktoritöö keskendub rohelise politseiväärikuse teooria loomisele ning illustreerib seda Eesti näitel. Uurimisinstrumenti piloteeris Birgit Vallmüür Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ja küsitles sealseid ametnike.

Uuringus osalenud politseinikud kaldusid Vallmüüri andmetel rohelise politseiväärikuse erinevate sündmuste kirjelduste tõsidust pidama võrdlemisi väheseks võrreldes klassikaliste stsenaariumitega.

Klassikalise väärkäitumise stsenaariumi (politseinik on kohalikus kogukonnas populaarne ning hinnatud ja talle tehakse näiteks toitlustusasutustes tänuks kingitusi) puhul olid vastanud kõige vähem kindlad, et seda peetakse nende asutuses rikkumiseks. Uuringus osalejad olid Vallmüüri andmetel keskmiselt aga veelgi vähem kindlad, et rohelise politseiväärikuse stsenaariumeid peetakse nende organisatsioonis rikkumiseks.

See viitab võimalusele, et keskkonnakuritegusid reguleerivaid reegleid ja nende järelevalvet polnud uurimuses osalenud ametnikele nii laialdaselt tutvustatud kui neid, mis seonduvad klassikalise väärkäitumisega, selgitab väitekirja autor.

Doktoritöö toob välja keskkonnakuritegudele keskendumise vajaduse õiguskaitse kontekstis ning esitab suunised rohelise politseiväärikuse valdkonna edasiseks arenguks. Töö loob ka teooria, mis toob välja politseiorganisatsioonide aspekte, mis seonduvad nendes esineva kõrge rohelise politseiväärikusega või toetavad selle saavutamist. Lisaks lõi Vallmüür uurimisinstrumendi, mis võimaldab mõõta rohelist politseiväärikust rahvusvaheliselt ning ka üksikutes politseiasutustes või alaüksustes.

Töö on uudne kogu politseiväärikuse valdkonnas, sest kasutas rohelise kriminoloogia vaatenurka ning tõi välja selle erinevuse peavoolu kriminoloogiast ning kirjeldas mõju rohelise politseiväärikuse metodoloogiale.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Birgit Vallmüüri väitekirja "A Theory of Green Police Integrity" („Rohelise politseiväärikuse teooria“) avalik kaitsmine toimus esmaspäeval, 3. juunil Tallinna Ülikooli saalis M-648, algusega kell 15.30. 

Doktoritöö juhendaja on üks klassikalise politseiväärikuse teooria autoritest, Michigani Osariigi Ülikooli professor Sanja Kutnjak Ivković. Oponendid on Maribori Ülikooli dotsent Branko Lobnikar ning Tartletoni Osariigi Ülikooli professor Tara O'Connor Shelley.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.