György Schöpflin uuris oma doktoritöös võimuga seotud poliitilisi probleeme
Esmaspäeval kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant György András Schöpflin doktoritööd "Politics, Illusions, Fallacies" („Poliitika, illusioonid, eksijäreldused“), milles vaatles erinevaid poliitilisi probleeme. Väitekiri keskendub suures osas võimu teostamise meetoditele, mis võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud.
Doktoritööl on kaks osa. Esimeseks on väitekirjaga samanimeline monograafia "Politics, Illusions, Fallacies" (2012), kus Schöpflin vaatleb poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi, et aru saada, kuidas inimesed tajuvad vääriti poliitilisi protsesse ja seetõttu teevad nende kohta ekslikke järeldusi. Need nimelt võivad avaldada mõju poliitikas toimuvale ja selle lõpptulemustele. Teine osa algab kahe teoreetilise teesiga: erinevat tüüpi sotsiaalsed ja kultuurilised “lõksud” (nurjatud probleemid, tupikud, apooriad, Zugzwang) ning kultuurilised traumad.
Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad. „Me oleme kõik pärinud valgustusajastu ratsionaalsuse, kuid mõnikord esineb konflikte, lahendamatuid probleeme või arutust. See väitekiri on nende probleemide selgitamiseks ning lähenemine on rangelt multidistsiplinaarne,“ selgitab Schöpflin. Ta lisab, et doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile.
Väitekirja keskne metodoloogiline tees ongi see, et ühiskonnateadustes on ülioluline tähelepanu pööramine topelthermeneutikale (suhete dünaamilisus ja vastastikune mõju) ning vastastikusele võimendamisele. Seda aga eiratakse järjepidevalt, mis põhjustab omakorda ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme
György Schöpflini üks põhiline eeldus on see, et poliitikat puudutavaid nähtusi on väga raske mõista, kui eirame nende aluseks olevaid sotsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad inimeste käitumist üksikisiku ning veelgi rohkem kollektiivsel tasandil. Ta leiab, et Läänemaailma usk, et teatud valitsemisvormid on juba iseenesest paremad ja eelistatavamad kui teised, tuleneb just sellest, et ei pöörata tähelepanu konkreetse ühiskonna sotsioloogilistele eripäradele ja seega pruugita võtta neid poliitiliste otsuste tegemisel arvesse.
Schöpflin lisab veel, et väitekiri käsitleb rida erinevaid fenomene, mis võivad esmapilgul näida täiesti isenäolised ja üksteisega mitte seotud. Näiteks on vaatluse alla hõimlus ja laiendatud perekond, mis on väljapool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning näiteks Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas. Onupoja- ja semupoliitika, millest Läänes räägitakse negatiivselt, võib olla aga kuskil mujal moraalselt väärtustatud ja kiiduväärne perekondlik lojaalsus.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimus 29. aprillil Tallinna Ülikooli saalis M-648. Juhendajaks on Tallinna Ülikooli professor Peeter Selg. Oponendid on TLÜ professor Liisi Keedus ning Kenti Ülikooli emeriitprofessor Frank Furedi. Väitekiri on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Tallinna Ülikool valis 2010. aastal György András Schöpflini audoktoriks. Lisaks on ta Briti poliitikateoreetik ja sotsiaalteadlane ning kolmandat ametiaega Euroopa Parlamendi Ungari saadik.