Kollokvium teemal "Vastutustundlik kodanik – kogukond ja demokraatia kriisides"
4. detsembril kogunevad Tallinna Ülikoolis riigi- ja omavalitsusjuhid, teadlased ning kogukondade esindajad, et arutada kodanike rolli kriisijuhtimises ja demokraatia tugevdamises.
Kollokviumi teemaks on "Vastutustundlik kodanik – kogukond ja demokraatia kriisides". Kollokvium keskendub kahele põhiteemale:
- "Kodanik ja kogukond kriisijuhtimises" – kuidas kriisideks valmistuda ja kogukondi kaasata?
- "Kuidas kujuneb vastutustundlik demokraatlik kodanik" – millised on kodaniku rollid ja vastutus demokraatia tugevdamisel?
Ettekannete ja paneeldiskussioonide jooksul jagatakse kogemusi kriisihaldusest nii kohalike omavalitsuste kui ka riigitasandil. Esinejate seas on näiteks Peeter Tali (Riigikogu), Häli Allas (Siseministeerium), Eero Rebo (Kaitseliit) ning samuti Tallinna Ülikooli teadlased ja üliõpilased. Lisaks tutvustatakse Euroopa Horisondi Democrat projekti ja ELU projekti tulemusi.
Kollokvium on osa suuremast initsiatiivist, mille eesmärk on soodustada vastutustundlike ja demokraatlike kodanike kujunemist. Üritus on pühendatud mitmele tähtsündmusele, sealhulgas iseseisvuse taastamise teele asunud Eesti omavalitsuse aluste seaduse ja kohalike valimiste 35. aastapäevale, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise 30. aastapäevale, Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ning MTÜ Polis 20. aastapäevale.
Kollokviumi korraldab Tallinna Ülikool koostöös MTÜ Polis, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Harjumaa Omavalitsuste Liiduga.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rõhutab, et vastutustundliku kodaniku ja demokraatliku kogukonna roll kriisides on meie aja üks keskseid väljakutseid. „Selle aasta kollokviumil keskendume teemadele, mis ei kajasta ainult kogukondade panust kriisiolukordadega hakkama saamisel, vaid toovad esile ka nende olulisuse demokraatia ja ühiskonna sidususe tugevdamisel. Mul on hea meel, et saame Tallinna Ülikoolis neid küsimusi ühiselt arutada, kogemusi ja teadmisi jagada ning pakkuda praktilisi lahendusi meie ees seisvatele väljakutsetele. Loodan, et jagatud mõtted ja algatused aitavad kujundada teaduspõhist, sidusamat ja targemat Eestit.“
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees Jan Trei on seisukohal et kriisid avalduvad ka omavalitsustes ja kogukondades. Oluline on kriisiteadlikkuse ja elanikkonnakaitse tõstmine. Päästeameti uuringute kohaselt suudab hetkel vaid 15% elanikkonnast kriisides iseseisvalt hakkama saada. Väljakutseks on ka kriisireguleerimise spetsialistide puudus kohalikes omavalitsustes. Oleme teinud riigile ettepaneku riigieelarve 2025. aasta läbirääkimistel, et riik eraldaks riigieelarvest rahalisi vahendeid omavalitsustele kriisispetsialistide ametikohtade tööjõukulude katteks. Oluline on kindlasti jätkata ka elanikkonnakaitse veebikoolitusi, mis on oluline samm kriisivalmiduse tõstmiseks. Kui kriisiolukord on päriselt käes, siis on oluline teada, kes, mida ja millal tegema peab – seda kriisilahendamise teljele riik-omavalitsus-kogukond?“ ütles Trei.
Sulev Lääne, MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud on seisukohal, et demokraatlik, efektiivne ja sidus elukorraldus nõuab koostööd kohalike omavalitsuste ja riigi, samuti ülikoolide, kolmanda- ja erasektori vahel, kaasates kogukondi ja kodanikuühiskonda aktiivsemalt otsustusprotsessidesse. Eelnev on väga oluline seda enam, et OSCE 2023. aasta sügise uuring näitas - kuigi Eestis on usaldus politsei, kohtusüsteemi ja avaliku teenistuse vastu kõrge on kahe viimase aastaga langenud usaldus Riigikogu, valitsuse, uudismeedia ning poliitiliste erakondade osas. Uuring toob esile murettekitava tõsiasja – paljud inimesed tunnevad, et nende arvamusega poliitikakujundamisel ei arvestata. Seega on väga oluline kodanikuühiskonna arendamine, millega koos peaks arvestama võimu võõrandamise ning ühiskonna sidususe väljakutseid, sealhulgas noortega seonduvalt.
Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor peab väga oluliseks toimivat koostööd maakonna kohalike omavalitsustega kuid ka riigis laiemalt. Eelnev muutub üha tähtsamaks just kriiside olukorras ning selles osas on liit üha aktiivsem, kaasates ühistegevusse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste esindajaid. Väga oluline on samuti koostöö teadlaste ning ekspertidega ning seda on kinnitanud maakonna omavalitsuspäevade edukas ühine korraldamine. Järgmise aasta omavalitsuspäeva teemaks ongi seetõttu valitud kriisihaldus ja seda just kogukondadega tehtava koostöö aspektist.
Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev märgib, et üliõpilaste ELU projekt sai kujundatud toetama suurt Euroopa Horisondi Democrati projekti (https://www.tlu.ee/yti/teadusprojektid/democrat, https://democrat-horizon.eu/), mille eesmärk on tugevdada demokraatiat Euroopa Liidus läbi uuenduslike ja kontekstitundlike demokraatlikku kodakondsust toetavate praktikate hariduses kuue ülikooli ja nelja rahvusvahelise organisatsiooni koostöös. Tänapäevane kodanikuharidus peab suutma tabada nüüdisdemokraatia väljakutseid, olema õppijatele huvitav, arendama nende isiklikke ja koostööoskusi ning saama ka praktikas läbi katsetatud. Mis seisus me sellega Eestis oleme, seda üliõpilased ELU projekti raames neljas koolis ja omavalitsuses uurisid ning tulemused on hea alus edasimõtlemiseks.
Anija Vallavanem Riivo Noor on seisukohal, et kriisivalmiduses on väga mitmed aspektid. Kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks on toimepidevuse tagamine oma teenustel ja elanikkonna teavitamine. Just tõese info levitamine valla elanikele võib osutuda kriisiolukorras võtmetähtsusega teguriks. Anija vald on üritanud läbi mõelda, kuidas side katkemise korral oleks võimalus jagada informatsiooni ja saada teavet igast asulast ning külast. Nii suudame olla ise informeeritud ja aidata oma inimesi.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg märgib, et Eesti demokraatia ja õiguskorra arengus on kohalikel omavalitsustel ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartal väga oluline koht. Seejuures harta printsiibid kajastuvad ulatuslikult Eesti põhiseaduses, eriti selle XIV peatükis. Väga olune on samuti riikluse ja kohaliku omavalitsuse tähtpäevade äramärkimine, kuna koos sellega analüüsime seniseid kogemusi ning lähtuvalt eelnevast püüame koostöös leida toimivaid lahendusi üha keerukamateks muutuvatele uutele väljakutsetele. Eelkõige teadlaste, poliitikute ning praktikute ühine tegevus loob võimaluse avaliku võimu erinevate osapoolte tegevuses optimaalsete tulemuste saavutamiseks.