Vaidluste kohtuväline lahendamine

Õppekava eesmärgiks on:

luua eeldused süsteemseteks teadmisteks konfliktide ning nende lahendamise olulisematest teooriatest, samuti vaidluste kohtuvälise lahendamise eesmärgist, arengust, liikidest ja meetoditest;
arendada konfliktide lahendamisega seoses esile kerkivate küsimuste interdistsiplinaarse analüüsimise oskusi;
arendada teadmisi ja oskusi lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetluse läbiviimiseks, eeskätt levinumate konfliktide puhul;
kujundada oskus hinnata oma professionaalse arengu vajadust ja teha sellest järeldusi.

Tule ja alusta õpinguid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis!

Keda ootame õppima?

Eelkõige on õppima oodatud huvilised, kes tööülesannete tõttu puutuvad kokku inimeste erimeelsuste ja vaidlustega ning kelle ametipositsioon võimaldab ja nõuab vaidluste lahendamisele kaasa aitamist.

Sihtrühma hulka kuuluvad nii inimeste/rühmade/organisatsioonide vaheliste konfliktide lahendamisega tegelevad isikud (advokaadid, kohtunikud, psühholoogid, personalitöötajad, töövaidlustega tegelevad spetsialistid, pere- ja ohvrilepitusega tegelevad spetsialistid, notarid, keskastme ja tippjuhid jne) kui ka avaliku ja erasektori töötajad, kes puutuvad kokku konfliktidega organisatsiooni sise- või välissuhetes.

Õppekava on kavandatud õppuritele, kes omavad magistri- või bakalaureusekraadi soovitavalt sotsiaalteadustes ja bakalaureusekraadi korral ka vähemalt 3-aastast töökogemust ning vajavad oma erialase tegevuse avardamise või kvaliteedi tõstmiseks täiendavaid või süvendatud õigusalaseid, psühholoogiaalaseid või kombineeritult mõlemaid pädevusi. Nimetatud varasem töökogemus peab olema sisult seotud konfliktide lahendamisega ning mahult vastama 60 EAP-le. Sisseastumisel hinnatakse varasema töökogemuse asjakohasust ning samuti iga sisseastuja motivatsiooni.

Miks tulla meile õppima?

Õppekava on interdistsiplinaarne, ühendades õigusteaduse ja psühholoogia kompetentsid ning pakkudes õppurile oskused ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid.

Õppekava- ja ained

Õppevormi kirjeldus

Õppevorm: sessioonõpe (3 semestrit). Loengud toimuvad N-L üle kahe nädala.Reeglina kestavad kohtumised vahemikus kell 10-17.

Õppekava sisu

Õppekava maht on 60EAP (sealhulgas 15EAP magistrieksam). Õppekava koosneb kahest erialamoodulist, millest esimene Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus on 29 EAP ja õppekava teine moodul Komplekssete vaidluste lahendamine 13EAP. Õppekavas on 3 EAP mahus ruumi vabaainetele.

Vaidluste lahendamine - lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus - mooduli raames saab õppur nii juriidilised kui psühholoogiaalased teadmised ja
oskused, mida kasutades vaidlusi kohtuväliselt lahendada, eeskätt lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetlust juhtida.

Komplekssete vaidluste lahendamine - teadmiste ja oskuste laiendamiseks ja süvendamiseks, nt sotsiaalsete konfliktide (sh planeerimisalased või kollektiivsed töövaidlused), piiriüleste vaidluste ja lastega seotud juhtumite lahendamisel.

Õppekava lõpetamiseks on õppuril vaja sooritada magistrieksam 15 EAP mahus. Lõpueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast hõlmates nii teoreetilis-metoodilisi kui ka praktilisi ülesandeid.

Tutvu õppekavaga

Vaidluste lahendamine - lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus (29 EAP) on läbitav ka mikrokraadina (1 aasta).

Põhiõppejõud

Kriminaalõiguse lektor, vandeadvokaat, endine EV peaprokurör

Norman Aas on kriminaalõiguse lektor. Ta on olnud varasemalt Justiitsministeeriumi kantsler ja riigi peaprokurör.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Arno Baltin

Läbirääkimiste psühholoogia teenekas lektor

Arno Baltin on õppinud perelepitajaks ja lepitajate koolitajaks Integratiivse Lepitamise Ühingu juures Arthur Trosseni käe all ja õppinud piiriülest perelepitust MiKK e.V juures. On õppinud ka Henn Mikkini käe all suhtlemistreeneriks ja on alates 1986 aastast järjekindlalt viinud läbi läirääkimisoskuste alaseid koolitusi erinevate töövaldkondade esindajaile sh politseinikele, kohtunikele ja advokaatidele.

Arno Baltin on Eesti lepitajate Ühingu liige ja osales perelepitajate kutsestandardi töörühmas Kutsekoja juures. On töötanud Tallinna Perekeskuses osalise koormusega lepitajana, viinud läbi organisatsiooni lepitusi. On algatanud läbirääkimiste akadeemilised õppekursused Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. On kirjutanud ülevaateid läbirääkimiste alasest oskusteabe kirjandusest.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Meelis Eerik

Eraõiguse külalislektor, kohtunik

Meelis Eerik on eraõiguse lektor. Alates 2001. aastast on ta olnud kohtunik Harju Maakohtus. On olnud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees ning kohtunikeeksamikomisjoni liige.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tanel Kalmet

(mag. jur.) on Patendiameti juures tegutseva Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni esimees (al 2004) ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi eraõiguse külalislektor. Ta on tegutsenud mitmes ülikoolis õppejõuna, 2007–2019 Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku ja juhatajana ning eksperdina intellektuaalomandi õigust, karistusõigust ning õiguse ja religiooni suhteid puudutavates küsimustes.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Jaanus Aurelius Kangur

Aasta koolitaja 2019 ja 2020

Jaanus Kangur on taastavat õigust õppinud Kanadas Queens College’is ja Inglismaal Londoni Ülikooli Õigusinstituudis (School of Law) keskuses International Centre for Prison Studies. Teinud õppevisiite Austraaliasse, Lõuna- Aafrika Vabariiki, Mikroneesiasse ja Uus- Meremaale. Osalenud mitmes rahvusvahelises taastava õiguse teemalises projektis, näiteks „Improving Knowledge and Practice of Restorative Justice. A Comparative Research Study on Restorative Justice“, mida viisid läbi Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, Kiel University ja Thames Valley Probation. Kirjutanud mitmeid taastava õiguse teemalisi artikleid õppematerjale, näiteks „Ümarlaua meetod – tänapäevase juhi arendusmeetod“, „Taastava õiguse programm „Tee“. Justiitsministeeriumi tellitud programmi käsiraamat vanglakaplanitele“ ja „Elu turvalises linnas: taastava õiguse käsiraamat.“

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kristjan Kask

Üldpsühholoogia dotsent

Kristjan Kask (PhD) keskendub oma teadustöös erinevate küsitlemistehnikate efektiivsuse uurimisele. Ta on läbi viinud viimase 15 aasta jooksul küsitlemise-alaseid koolitusi nii politseiuurijatele, prokuröridele, kohtunikele, Lastemaja töötajatele, sotsiaaltöötajatele nii lastest kui täiskasvanutest tunnistajate ja kannatanute küsitlemise teemadel.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Hannes Kuhlbach

Kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, MSc, MA

Äri ja psühholoogia ristteel praktiseeriv terapeut ja konsultant. Ta on töötanud kinnisvara alal, panganduses ja avalikus sektoris. Viimased 6 aastat on ta peamiselt erapraksises töötav psühhoterapeut ja superviisor, nõustades mh äriettevõtteid ja sotsiaalvaldkonna organisatsioone. Psühhoanalüütiline terapeut, psühhoanalüüsi kandidaat.

Katrin Kullasepp

Üldpsühholoogia dotsent

Katrin Kullasepp (PhD psühholoogias) on töötanud Tallinna Ülikoolis 20 aastat ning viinud läbi mõjustamispsühholoogia, suhtlemispsühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia valdkonda kuuluvatel teemadel kursuseid (sh juhi ja grupi suhete dünaamika, stress ja stressiga toimetulek). Viinud läbi täiendkoolitusi suhtlemise, mõjustamise ja stressi teemadel. Koostanud üldhariduskoolidele õppematerjale, sh sotsiaalpsühholoogilistel teemadel.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Mare Merimaa

Tallinna Ülikooli ÜTI õiguse suuna eraõiguse lektor, emeriitkohtunik

Aastatel 1985-2014 töötas kohtunikuna, seejuures aastatel 1993–2014 oli Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi liige. On olnud Balti riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liige arvates 1993 -2013, seejuures president, asepresident aastatel 2007-2013. On Eesti Lepitajate Ühing kutsekomisjoni liige ja tarbijavaidluste komisjoni esimees.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tiina Pajuste

Tiina Pajuste on alates 2014. aastast töötanud Tallinna Ülikoolis. Tal on doktorikraad õigusteaduses Cambridge'i ülikoolist (2012). Peale seda töötas ta 5 aastat Cambridge'i ülikoolis nii teaduri kui õppejõuna ning osales projektis, mis koostöös ÜROga uuris õiguse rolli rahuprotsessides. Lisaks on ta osalenud erinevates inimõigustega seonduvates projektides ning viinud läbi mitmeid koolitusi andmekaitseõigusest.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Aleksander Pulver

Isiksusepsühholoogia dotsent

Aleksander Pulver (PhD psühholoogias) on töötanud 40 aastat Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, valdab erinevaid isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia ja psühhomeetria valdkondi teoreetilisel ja praktilisel tasemel. Viinud läbi üle 30 aasta täiendkoolituskursusi (sh. suhtlemistreeningud ning psühhoteraapilised grupid) stressiga toimetuleku, mitteverbaalse suhtlemise, isiksusepsühholoogia, emotsionaalsete suhete ning emotsioonide regulatsiooni alal.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Peeter Vihma

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused

Magistrikraadi olemasolu (sh magistrikraadiga võrdsustatud bakalaureusekraad) või
bakalaureusekraad ja erialane töökogemus vähemalt 3 aastat.
Inglise keele oskus vähemalt B1 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus).
Vastuvõtueksam 100%. Eksam koosneb kirjalikust osast (10%) - motivatsioonikiri ja suulisest osast (90%) - intervjuu. Eelnevalt esitada (SAIS süsteemis) kirjalik motivatsioonikiri (1 lk) vaidluste kohtuvälise lahendamise magistrikaval õppima asumiseks.

Vastuvõtueksam

Kirjalik motivatsioonikiri ja suuline intervjuu.

Sisseastumisel hinnatakse sisseastuja motivatsiooni ning , kui see on nõutav ,varasema töökogemuse asjakohasust. Töökogemuse asjakohasuse hindamisel hindab sisseastumiseksami komisjon enne kandidaadi eksamile lubamist, kas üksnes bakalaureusekraadiga kandidaadi täidetud ülesanne vastab sisu ja mahu poolest nõuetele ja kas kandidaat on analüüsinud ülesande täitmisel omandatud kogemusi, üldjuhul kolme vaidluse kohtuvälise lahendamise või vaidluse ennetamisega seotud juhtumi asjaolusid, käiku ning positiivseid ja negatiivseid külgi.

Motivatsioonikirja ja suulise intervjuu põhjal toimuva vestluse käigus hinnatakse kandidaadi:

motiveeritust ja võimekust lepitajana töötamiseks
eneseväljendusoskust, analüüsi- ja arutlusoskust
uurimusliku töö võimekust

Vastuvõtueksami koondtulemus esitatakse 100-punktilisel skaalal, mille lävendiks on 70p. Igat vastuvõtueksami osa hinnatakse eraldi: motivatsioonikiri 10%; intervjuu 90%. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel, tulemus on komisjoniliikmete hinnangute keskmine.

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida akadeemiline õiend ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). CV ja motivatsioonikiri lisada eraldi failidena.

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: yti-ope@tlu.ee

Võta ühendust!

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Maria Lepik telefon: 6409 449, e-post: yti-ope@tlu.ee

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti-ope@tlu.ee

Miks Tallinna Ülikool?

Õppejõudude rahvusvahelised võrgustikud võimaldavad põnevate rahvusvaheliste ürituste läbiviimist, millest üliõpilased osa saavad.
Meie lõpetajad on olnud väga edukad nii töö leidmisel kui magistriõppesse sisse saamisel. Meie vilistlaste hulgas on ministreid, kohtunike, prokuröre, notareid, advokaate, kohtutäitureid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke. Lõpetajad on olnud väga edukad töökohtade leidmisel.
Siseriiklike õigusainete kõrval on võimalus võtta ka erinevaid rahvusvaheliste ekspertide õpetatavaid rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse aineid.
Ühiskonnateaduste Instituut ja õigusteaduse suund rakendavad mitmekülgseid õpimeetodeid, mistõttu õpingud on vaheldusrikkad ja õpingute jooksul arendate endas erinevaid ülekantavaid oskusi nagu uurimuste läbiviimise, kriitilise analüüsi, keeruliste ideede sünteesi ja esitluste oskusi.
Kaasaegne õpikeskkond
Rahvusvahelised võimalused - Instituudil on kümneid ERASMUS partnerluslepinguid, mis võimaldab nautida Euroopa tudengielu selle kogu mitmekesisuses.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvamad tudengitööd

Õigusteaduse suunal on hetkel käimas põnev rahvusvaheline projekt, millega seonduvalt korraldatakse erinevaid avalikke loenguid, konverentse ja seminare, millest meie üliõpilased osa saavad:

Projekt “Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset” laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Tallinna Ülikooli õiguse suund arendab välja inimõiguste tipptasemel uurimissuutlikkuse ning lülitub rahvusvahelistesse ning regionaalsetesse teavitusvõrgustikesse konkreetsete tegevuste kaudu väljapaistvas konsortsiumis, milles kaks teist partnerit on väljapaistvad rahvusvahelised akadeemilised asutused inimõiguste valdkonnas – Taani Inimõiguste Instituut ning Kieli Ülikooli Walther-Schückingi Rahvusvahelise Õiguse Instituut (Saksamaa).

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Mart Susi „Kas inimõiguste ajastu on lõppemas?“
Tiina Pajuste "What is the Role of Law in Peace Negotiations?"

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

School of Governance, Law and Society

ÜTI blogi