Erivajadustega üliõpilaste õpetamine
Tallinna Ülikoolis on oma erivajadusest teada andnud ligikudu 150 üliõpilast. Nende hulgas on kuulmise-,nägemise- ja liikumise erivajaduse- , krooniliste haiguste-, vaimse tervise häiretega jne üliõpilasi, kellele ülikool võimaldab kohandusi õppetöös ja eritingimusi.
Erivajadustega üliõpilastele suunatud info
Üliõpilase pikaajalised tervisemured võivad mõjutada õpingute toimetulekut vaatamata sellele, et on olemas huvi, tahe ja akadeemiline võimekus õppida. Erivajaduseks loetakse seisundit/olukorda, mille arvestamata jätmine õppetöös võib endaga kaasa tuua tervise halvenemise ja/või õpingute katkemise.
Selliseid olukordi püütakse igakülgselt vältida ennetavate tegevuste kaudu. Ülikooli jaoks on väga oluline üliõpilase enda teadlikkus iseenda tervise hoidmisest, mille hulka kuulub ravi. Ülikoolis õppimine on pingeline tegevus igaühe jaoks, kuid oluline on hoida tervis kontrolli all tervishoiu spetsialistide abil. Diagnoosi olemasolu annab sihi teekonnal, mille eesmärgiks on enda olukorra teadvustamine, kohanemine, jõukohaselt õppimine ja elu mõttekuse hoidmine.
Kohandusi õppetöös võimaldatakse ainult üliõpilastele, kelle vajadus selleks on tõendatud eriarsti tõendiga või töövõime vähenemise otsusega (Töötukassa) või puude tõendiga (Sotsiaalkindlustusamet).
Kohanduste määramine ÕIS-i vahendusel tõendi alusel on ametlik viis õppejõule teada andmiseks, kellel on erivajadus tõendatud ja kellel mitte.
Info jõuab ÕIS-ist õppejõududele peale seda, kui semestri õpingukavade esitamise tähtaeg on möödunud. Õppejõud näevad neid üliõpilasi ainesse registreerunute nimekirjas koos vajaliku lühiinfoga. Info on avatud kuni aine lõppemiseni. Info üliõpilase kohta jõuab vastavalt sellele, millal ta dokumendi esitab.
Kui erivajadusega üliõpilaste nõustaja on kohandused koostöös üliõpilasega ÕIS-i kandnud, on järgmine samm üliõpilase poolt õppejõuga kohanduste rakendamises kokku leppimine ehk suhtlemine. Seda pelgavad üliõpilased kõige rohkem.
Kuidas tagada kohandus "õigele" üliõpilasele?
Selleks: kontrolli ÕIS-ist ainesse registreerunute nimekirja.
- Kui üliõpilasel ei ole nimekirjas märget erivajaduse kohta, siis suunake ÜNK erivajadusega üliõpilaste nõustaja juurde.
- Kui üliõpilane on nimekirjas, siis rääkige läbi kuidas kohandusi rakendada. Nende puhul võiks soovitusi võimalusel ikkagi aktsepteerida, sest seal on taga sageli kombinatsioonid erinevatest diagnoosidest ja häiretest, millega saadakse ka ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Selleks, et õppejõud saaks kohandustega arvestada, on oluline, et info jõuaks temani õigeaegselt (ennetavalt). Õppekorralduseeskiri (§ 191. Erivajadusega üliõpilase õppimine ülikoolis [jõust 23.08.2021]) määrab, et info liikumise teekond nõustajast kuni õppejõuni peab mahtuma 4 nädala sisse.
Erivajadusega üliõpilaste nõustaja poole võib julgelt pöörduda ka õppejõud ise, et viia ennast paremini kurssi konkreetsele üliõpilasele kohanduste rakendamisega.
Märka erivajadust seminari seeria Vimeo lingid:
Liikumistakistusega õppija toetamine kõrghariduses
Nägemislangusega õppija toetamine kõrghariduses
Kuulmislangusega õppija toetamine kõrghariduses
Nähtamatu erivajadusega õppija toetamine kõrghariduses
Üliõpilaste Nõustamiskeskuse (ÜNK) nõustajad on avatud koostööle õppejõududega, kui töö käigus tekivad spetsiifilised küsimused või näete vajadust üliõpilase suunamiseks nõustaja juurde. Kiiresti peab pöörduma kriitilisemate juhtumite korral tunnis.