Ainekursuse läbiviimine ja hindamine

Õppeprotsessi keskmes on õppija. Õppejõu ülesanne on luua keskkond, kus õppimine saaks toimuda. 

Ülo Vooglaid jagab keskkonna kolmeks suureks rühmaks: 

1. materiaalne – loodus-, tehis- ja füüsiline; 
2. mittemateriaalne –  vaimne, psüühiline ja sotsiaalne;
3. virtuaalne – suuline, kirjalik/aineline ja elektrooniline.

Õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada kõikide keskkondade teguritega.

Väga oluline on õppija kaasamine esimesel võimalusel. Kokkulepete sõlmimine aitab vastutust õppijaga jagada ja seeläbi õppekvaliteeti tõsta. Usaldusliku sideme ja turvalise õppekeskkonna loomine, selged sõnumid ja läbi räägitud tegevused toetavad õppimist, vähendavad ebakindlust ja arusaamatusi.   

Õppeprotsessil on erinevad etapid: 

Igas faasis on vaja läbi mõelda võimalikud kasutatavad meetodid, neid vajadusel muuta ning kohandada.

Õppemeetod on mõtestatud tegutsemise viis, mis aitab jõuda seatud eesmärgini. Meetodi valikul lähtutakse selle eesmärgipärasusest ja otstarbekusest (Andras, 2011). 

Tuleb jälgida, et meetod arvestaks 

• õppeprotsessi eesmärke;
• kavandatud õpiväljundeid;
• täiskasvanud õppija eripärasid;
• õppijate ja õppejõu enda kogemusi meetodite kasutamisel; 
• õpikeskkonna tingimusi;
• kasutusel olevaid ressursse (aeg, materiaalne või inimressurss) (Povilaitis, Moodle kursus “Õpetamine TLÜ-s 2024”).

Õpiväljundite saavutatuse hindamise käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel hinnang õppija ainekursusel omandatud teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt kursuseprogrammis kirjeldatud õpiväljunditele (TLÜ õppekorralduse eeskiri, 2021). Õpiväljundite saavutamise hindamiseks on vaja meetodit, mille abil hinnata, ning kriteeriume, millele selle meetodi kaudu tuleb vastata (Pilli, 2009). Hindamismeetodid peavad olema eesmärgipärased, sest mõõdetakse õpiväljundite saavutamist, mitte kohtumistel osalemist, meetodid peavad võimaldama demonstreerida õpitut ning olema sisuliselt hinnatavad ja õpituga seotud. Hindamismeetod on vorm, mille kaudu õpitulemusi mõõdetakse (nt test), hindamiskriteeriumid näitavad, millisele tasemele õppija on jõudnud (nt hinne A). 

Oluline on anda õppijale ja saada õppijalt tagasisidet kogu õppeprotsessi vältel, see aitab kõigil teha vajadusel muudatusi juba õppeprotsessi ajal ning tagada parem õpitulemus. 

Uuri lisaks

• Võta osa õppejõududele mõeldud koolitustest, info leiad koolituskalendrist.

Planeerimisel on abiks:

• tehisintellekt (saab luua viktoriine, küsimustikke, teste, tekste jms), nt Magicschool, Canva Image Generator, Dall-E. Vaata ka Haridus- ja Noorteameti veebiseminare "Distantsilt targemaks".
• erinevad vabavaralised veebikeskkonnad meetodite läbiviimiseks;
• meeskonnatöö mängude kogumik;
• metoodilised juhised õppetööks (Tartu Ülikooli materjal);
• soojendusharjutused (nn jäämurdjad);

E-õppe planeerimisel on abiks:

• Haridustehnoloogide blogi 
• Kuidas luua e-tuge oma õppeainele?
• Kvaliteetse e-kursuse loomine
• Tõhusa õppeprotsessi toetamise raamistik ehk ÕPIRAAM

Viited

• Biggs, J., & Tang, C. (2007). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus. 
• Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Tartu: Altex OÜ.
• Karm, M. (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. SA Archimedes.
• Pilli, E. (2010) Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis. SA Archimedes.
• Salumaa, T., Talvik, M. & Saarniit, A. (2004). Aktiivõppe meetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. 
• Salumaa, T., Talvik, M. & Saarniit, A. (2006). Aktiivõppe meetodid II. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. 
• Salumaa, T., Talvik, M. & Saarniit, A. (2010). Aktiivõppe meetodid III. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.