Anastassia Zabrodskaja: teadlaselu peab pulbitsema!
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor Anastassia Zabrodskaja näitab veenvalt, kuidas pühendumisega akadeemilist karjääri teha.
Anastassia Zabrodskaja on pärit Kohtla-Järvelt. Ta astus Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse sooviga omandada laitmatu eesti keele oskus. Olles lõpetanud kõrghariduse esimese astme cum laude, soovitas juhendaja dr Anna Verschik jätkata karjääri magistrantuuris. “Täpselt 20 aastat tagasi, aastal 2003 astusin Tallinna ülikooli eesti filoloogia magistriõppesse, kuhu tollal oli kogunenud Eesti keeleteaduse eliit. Mind õpetasid sellised asjatundjad nagu Anu-Reet Hausenberg, Mati Hint, Martin Ehala, Krista Kerge, Helle Metslang, Mart Rannut ja Jüri Viikberg,” meenutab Zabrodskaja. Oma ala korüfeede loengutes ja dr Anna Verschiku juhendamisel kasvas Zabrodskaja huvi keelekontaktide uurimise vastu aina suuremaks.
Zabrodskaja toonitab, et tema teadlaskarjääris on olulist rolli mänginud just juhendaja: “Juhendaja isiksus on oluline – minu juhendaja dr Anna Verschik sai eesti keele võõrkeelena professoriks aastal 2006 ja ma nägin kõrvalt, kui säravalt ja kaasahaaravalt võib õpetada noori loengutes ja kui osavalt võib maailmakontaktlingvistika mudeleid rakendada Eesti keelematerjalil.” Pärast doktorantuuri jätkas Zabrodskaja tööd järeldoktorantuuris Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, mida peab eesti keele uuringute sõlmpunktiks, ning naases siis Tallinna Ülikooli, kus aastal 2013 valiti korraliseks eesti keele kui teise keele professoriks. Seega tähistab ta sel aastal mitut olulist tööjuubelit Tallinna Ülikoolis.
Oma teadlaskarjäärile tagasi vaadates meenub Zabrodskajale tema praktilise eesti keele õpetaja Reet Pärss, kes kord kasutas loengus väljendit "pulbitsev elu". “Kuulsin seda esimest korda ja mõtlesin, kui huvitav väljend!” meenutab Zabrodskaja ja leiab, et ka tema teadlaskarjäär on olnud pulbitsev: “Oma väitekirjade otsese temaatika kõrvalt olen aktiivselt õpetanud ja publitseerinud ka kakskeelse õppe, etnolingvistilise vitaalsuse, keelemaastike ja kultuuridevahelise suhtluse alal.” (Loe SIIT, kuidas Anastassia Zabrodskaja kultuuridevahelise suhtluse valdkonna juurde jõudis)
Kui intervjueerija uurib mõne professori viimase aja isikliku elu õnnestumise kohta, kasutab ta õppejõule kohaselt võimalust anda väike kultuuridevahelise kommunikatsiooni loeng: “Kultuuridevahelise suhtluses on olemas sellised mõisted nagu “sotsiaalne mina” ja “isiklik mina” ehk kui palju teemasid oleme valmis teistega jagama. Enda kohta võin öelda, et mu “sotsiaalne mina” on väga väike.” Nii eelistab ta rääkida pigem tööelust ja sellest, kuidas talle väga meeldib olla oma valdkonna eestvedaja ning teadusajakirjade toimetajana otsida teemasid, mis vajavad rohkem kajastamist ja mõelda, keda kutsuda väljaannetesse kirjutama. “Olen teist aastat rahvusvahelise kõrge tasemega ajakirja Sociolinguistic Studies toimetaja ja esimest aastast Frontiers in Communication, Culture and Communication kaaspeatoimetaja. See on väga põnev ettevõtmine!” rõõmustab Zabrodskaja.
Zabrodskaja sõnul on tema tööelu toonud talle siiani vaid rahuldust ja õnne ning ta on seda tõeliselt nautinud ning lisab, et ta on lausa nii “õnnelik” teadlane, et on saanud omal nahal tunda nende inimeste raskusi, keda tema uurimistöö saab aidata. “Kui mul algas projekt ADORE (projekti eesmärk on kasvatada kommunikatsioonivaldkonna õppejõudude teadlikkust juurdepääsetava (digitaalse) õppesisu osas - toim), siis ma suutsin oma jala murda nii, et olin kuus nädalat voodis ja sain oma nahal tunda, mida vajab inimene, kellel on erivajadused,” ja lisab: “ma väga loodan, et meie projekti tulemusena saame pakkuda tõeliselt harivaid lahendusi juurdepääsetava sisu kirjastamise osas.”
Oma karjäärile peale vaadates arutab Zabrodskaja, et ta ei muudaks selle juures midagi. “Tihti võib kuulda, et Ida-Virumaalt tulijatel on raske, eesti keel pole nii hea, puuduvad soosivad sotsiaalsed võrgustikud. Ma olen selles osas väga mõjukas erand. Minu ülikoolikarjäär näitab veenvalt, mida on Eesti teaduses tegelikult võimalik saavutada, kui teha teadustööd ja õpetada pühendumisega,” jagab professor oma teadlaskarjääri edu võtit. “Elu peab pulbitsema!” on Zabrodskaja kindel.
11. veebruaril tähistatakse “Naised ja tüdrukud teaduses” päeva. Sel puhul usutlesime Tallinna Ülikooli toimekaid teaduses töötajaid ja uurisime, kuidas nad selle karjäärini jõudsid.