Nüüdismeedia õppekava annab tulevikust arusaamise

 

Tagasivaates: mis olid sinu ootused magistriõppele ja millist kasu lootsid õppimisest  saada?

Otsest kasu ma ei oodanud, küll aga olin lootusrikkas, et mu rosinasuuruseks kuivanud aju natukene värsket toitu juurde saaks ja õpingud aitaks areneda.

Kas sul oli huvi ka mingi konkreetsema meediavälja uurimiseks või mängis tähtsat rolli Sinu varasem tööalane taust?

Osalesin ajakirjanduskursustel kunagi ammu, 20 või veel rohkem aastat tagasi Reporterikoolis, mida Äripäev, Päevaleht, Postimees ja Õhtuleht üheskoos korraldasid. Põhjus, miks tollal neid inimesi kokku koguti, oli väidetavalt asjaolu, et ajakirjandusse oli juurde vaja inimesi, kes oskaks kogutud infoga midagi peale hakata. Info kogumine on ülikoolist tulnud noorele inimesele kerge, aga infoväljas orienteerumiseks ja info mõtestamiseks eeldati laiemat elupagasit.

Iseenesest oli see koolitus hästi kasulik: aitas meediaellu sisse vaadata ning andis tööriistad, mida hilisemas tööelus kasutada. Ja andis võimaluse natukene paremini meedia arengut ja tegemise viise mõista. Peale selle, et pean töö tõttu meediat jälgima, on tegelikult uusi arengusuundi ka lihtsalt huvitav kogeda.

Niisiis, õpingute soov tekkiski pigem sellest, et kogu meediamaastik on nii palju muutunud vaid mõne aastaga, rääkimata paarikümnest aastast. Mõte oli saada natukene terviklikum pilt ja mõista, mis see nüüdismeedia endast üleüldse kujutab.

Kas varematest õpingutest edasiastumine sellele magistriprogrammile, oli üldiselt sujuv protsess või tekkis n-ö üles-alla tõrkeid?

Ei olnud sujuv, sest mul oli akadeemilistes õpingutes tekkinud paus liiga pikk. Ma lõpetasin ülikooli 1996 soome keele ja kultuuri õpetajana, sealt edasi olen ma olnud eraettevõtluses ning erafirmades, umbes kuus aastat tagasi läksin tööle teatrisse, nüüd olen üle kahe aasta olnud Soome Instituudis. Klassikalises akadeemilises mõttes oli pärast aastat 1996 järgmine korralik õpingute algus aastal 2021. Vahepeal täiendasin ennast küll Helsingi kauppakorkeakoulus, aga see oli selline aastane kursus kord kuus nädalavahetuseti. 

Nii et paus oli liiga pikk, et seda võiks sujuvaks üleminekuks nimetada. Lisaks funktsioneerib kuuekümnele läheneva inimese aju teistmoodi kui kolmekümnesel. Akadeemiline keelepruuk ja akadeemiline inglise keel võib-olla oligi kõige keerulisem, ehkki olen kasutanud sisuliselt läbi kogu oma tööelu nelja töökeelt: eesti, soome, vene, inglise. Töökeele valdamine on siiski erinev akadeemilisest suulisest ja kirjutatud keelest, erinev on täpsuse aste ja keelekasutuse vorm ja pidev viitamine-tõestamine. Vahel isegi avastad, et tegelikult sa ei saa päris pihta, mida inglise keeles öelda tahetakse ja tekib kahtlus, kas sisu oleks ikka eesti keeles selgem või oleks sama segane. See kõik pani pärast 25 aastat pausi pea vahepeal plahvatama küll.

Kirjelda lühidalt oma õpigogemust.

Üldiselt saime päris hea laiapõhjalise hariduse: õppisime meedia toimeloogikaid ja kõike meedia mõiste alla mahtuvat, kuni suurte datamasside käitlemiseni. Lisaks meediat puudutavad akadeemilised distsipliinid ja teadussuunad. Oli ka häid praktilisi asju, näiteks stsenaristika, kus sai n-ö kätt proovida, et seal edasi töötada. Üldiselt oli õppetegevus väga mitmekesine, andes võimalusi erinevatesse suundadesse edasi pürgida.

Kuivõrd on BFM-i Nüüdismeedia magistriõpe aidanud kaasa sinu edasisele karjäärile?

Hetkel tegelen endiselt kommunikatsiooniga, aga nüüd kaks aastat Soome instituudis. Selles mõttes on mõju otsene, et alustasin oma magistritööd Soome kultuurist Eesti meedias, olles praktikal Soome Instituudis. Kuna sealt oli just inimene ära minemas, siis kandideerisin ja sain töökoha. Mu esimene haridus ja diplomitöö keskendus soome kirjandusele, ja nii võib öelda, et tulin kahekümne-kolmekümne aasta taguse teemapüstituse juurde teistmoodi tagasi. Tänaseks saan mitmel kombel kasutada oma teadmisi, on parem ettekujutus, mis päriselt Eesti meedias soome kultuuriga seoses toimub. See ei ole minu ega instituudi jaoks lihtsalt “nice to know”, vaid igapäevatöös ka praktiliselt rakendatav.

Mis on sinu arvates see lünk, mida Nüüdismeedia magistriõpe tänasel tööturul katma peaks?

Tervikust arusaamine. Meil on hirmus palju kitsaid spetsialiste – Insta spetsialist, Tiktoki spetsialist, jne. Aga Nüüdismeedia magistriõpe annab võimaluse uurida, kuhu need asjad suuremas tervikus kuuluvad. Ma olen hästi rahul sellega, et meie õppekava pakkus palju erinevaid vaatenurki meediast. 

Kokkuvõtteks on kõigi jaoks oluline mõista meedia toimimist, et suudaksid midagi head ja kasulikku teha. On raske ette kujutada töökohta, kus selline teadmine poleks vajalik. Inimene ei pea minema tööle telemajja või meediamajja või hakkama meediat uurima. Pigem aitavad õpingud mõista, kuidas meedia tänapäeva maailmas toimib, mis roll sel on.

Kas arvad, et kõik need sissejuhatavad tunnid ja varem õpitu soodustas teie jätkuvaid õpinguid?

Pigem oli hea, et need sissejuhatavad tunnid sees olid. Usun, et kelle jaoks olid teemad värskelt läbi käidud ja seetõttu igavad, elasid ajakulu üle. Neile, kel oli õpingutes pikem paus, oleks ilma sissejuhatuseta olnud keerulisem.

Kellele soovitaksid Nüüdismeedia magistriõpet?

Nüüdismeedia magistriõpe annab hea tänapäevase üldhariduse. Inimesel peab endal olema meediahuvi, sest otsest meedias töötamise kogemust selle kahe aasta jooksul ei saa. Võib-olla oleks võimalik meediapraktikat edaspidi rohkem pakkuda, oleks kasuks. Aga arusaam sellest, mismoodi maailm pöörleb – kellel see tunnetus ikka mööda külgi maha jookseb või kes ei võiks seda kõike teada? Tänapäeval on nüüdismeedia ühel või teisel viisil absoluutselt iga valdkonnaga seotud. Ja kui sa töötad meedias, teed Tiktoki videoid või kirjutad ajalehes uudiseid või räägid raadios, siis terviku tajumine on ääretult oluline nii laiemate kui ka kitsamate valdkondade jaoks.